preetorid - hoolitsesid õiguse mõistmise eest. kvestorid - vastutasid riigi kassa eest. tsensorid - vastutasid kodanike loetuse ja maksude eest, jälgisid elukombeid. * Välisohu korral määrati ametisse diktaator (kuni pool aastat) * Senati roll hakkas üha kasvama. Senati liikmed olid endised magistraadid. Senat kontrollisd magistraatide tegevust, juhtis välispoliitikat, sõjandust ja rahandust, ning valvas usukultuse järele. * Sõjavägi koosnes LEEGIONITEST (4500 meest ühes leegionis) Leegion 300 ratsanikku 1200 kergelt relvastatud jalaväelast 3000 raskelt relvastatud jalaväelast * 490 eKr valiti esimesed rahvatribuunid : 1) Võisid kokku kutsuda rahvakoosoleku. 2) Võisid panna peale veto (keelu) magistraatide ja senati otsustele. * 227 a.eKr võrdsustati patriitsid ja plebeid. * Rooma pidas Kartaago vastu 3 puunia sõda. PUUNIA SÕJAD :
osa rahvakoosolekutest,ei teeninud sõjaväes,puudus õigus kasutada ühismaad. Patroon- rikas ja mõjukas inimene, kes võttis vaesed e kliendid oma kaitse alla. Klient- vabad isikud, kes olid langenud sõltuvusse mõnest suursugusest ja rikkast roomlasest. Foorum- linna ja kogu impeeriumi sümboolne keskus. Senat- valitsev riiginõukogu, +60a. Konsul- magistraadis oli neid 2, neile kuulus kõrgeim võim riigis,sõja ajal juhtisid Rooma armeed. Leegion-rooma armee koosnes leegionitest (~ 4500-6000m)Kapitooluim-kindlus linna keskel. Termid- Rooma avalikud saunad. Colosseum- suurim amfiteater(~50000 ini) 80a pKr. Panteon-kõikide jumalate tempel. Magistraadid- kõikvõimalikud riigiametnikud. Imperaator-valitseja,käskija. Tuunika-sama, mis kreeklastel kitoon. Tooga-rikkuse märk,nooruk-valge,täisk.-punane,sama mis kreeklaste himation.Stoola-pikk kleit,keskelt vöötatud. Stylos-kirjapulk. Cultura-harimine.Circus-ring [Circus Maximus-suurim hipodroom] Res publica-vabariik
Teater oli tasuta, kuhu pääsesid ka lapsed. Poolringi kujuline orkestra 8. Armee ja sõjapidamine Peeti sõdu teiste maade alistamiseks, orjade saamiseks. Turvistik lihtne nahk- või metallkiiver; kehaturvis oli linasest riidest, nahast või metallist; metallistsääre turvised; kilp. Kreeka armeed olid väikese arvulised. Rikkad olid ratsaväes vaesemad jalaväes. Mehaaniline ründeredel, piiramistorn, taraan. Rooma: alamkihil oli elatusallikas. Sõjavägi koosnes leegionitest. Leegion ratsavägi, kergejalavägi, raskejalavägi. 9. Kalender ja ajaarvamine Aega arvati tähtsamate ajaloosündmuste järgi. Vanadel Idamaadel hakati aega loodusvaatluste põhjal jaotama vahemikeks. Kreeklaste ajaarvamise aluseks oli kuuaasta. Aasta keskmiseks pikkuseks võeti 365,5 päe va ja iga 4a oli liigaasta. Juuliuse kalender asendati Greogoriuse kalendriga. 10. Olümpiamängud Korraldati iga 4 aasta tagant. Osa tohtisid võtta ainult vabad kreeka keelt kõnelevad mehed
Rooma rahu reguleeris keskuse ja ääremaade suhteid, hoolitsedes, et ääremaade mõjud ei muutuks ohtlikuks riigi traditsioonilisele elukorraldusele. Rooma õigus. Rooma puhul oli tegemist õigusriigiga st kõik kodanikud (ka keiser) olid seaduse ees võrdsed, neil oli õigus kohtule ja õigus apelleerida keisrile. (vt.lk.177) Järgneb sõdurkeisrite ajajärk 235- 284 .3. saj. elas Rooma riik läbi majandusliku ja poliitilise kriisi, mille käigus süvenes keskvalitsuse sõltuvus leegionitest. Riigis võis olla korraga mitu keisrit. Peamised probleemid olid sisesõjad ja piiride turvalisus. Hiline keisririik e dominaat 284-476 pKr Keisri poole pöörduti sõnadega dominus et deus (isand ja jumal) Riigis suutis korra taastada keiser Diocletianus (284-305).Ta teostas järgmisi reforme: Sõjaväereformid Leegionite arvu suurendati, loodi reservvägi, hakati värbama barbareid sõjavägi barbariseerus (vt. lk.214- 215) Haldusreformid
julgeolek. Riigikorraldus Toimusid väikesed muudatused. Provintside asevalitseja ja väepealikuna kandis ta aga imperaatori tiitlit. Keiser on ainuvalitseja tiitel, Augustuse kasuisa Caesari järgi. Senaatoriseisus hakkas laienema. Kodakondsust hakati köigile riigi vabadele elanikele andma, sellega kadus kodankustaatuse eelised ja kodakondsuse varasem möiste kadus. Söjavägi Rooma palgaline söjavägi koosnes leegionitest. Leegionite arv suurenes 2-lt 25-le, harval juhul 40-ni. Leegion koosnes 5000 mehest: 300 raskelt relvastatud jalaväelast; 1000 ratsaväelast; 1000 kergejalaväelast. Lahingurivistus jagunes maniipuliteks: 10x10 meest malelauakujuliselt. Ratsavägi tegutses jalaväe külgedel (500 meest). See pidi ära hoidma jalaväe sissepiiramise, jälitada pögenevat vaenlast ja selle sisse piiramist. Kergejalavägi alustas lahingut, tegutses maniipuli ees
Sellega pandi alus õigusteadusele. Rooma õigus sai hilisemate Euroopa õigussüsteemida aluseks. Hiline Rooma keiserriik ehk dominaat Rooma riigi lagunemine Sõdurkeisrid Nimetati dominaadiks, kuna keisri poole pöörduni sõnadega dominus et deus, mis tähendab tõlkes isand ja jumal. Seda aega on ka nimetatud hilisantiigiks. 3. sajandil elas Rooma läbi sügava majandusliku ja poliitilise kriisi. Põhjus oli selles, et keskvalitsus sõltus leegionitest. Valitses nn sõdurkeisrite aeg. See tähendas, et leegionid valisid enda seast keisreid. Keiser pidi ka kuuletuma leegionitele ja see põhjustas väga kiire keisrite vahetuse. Näiteks 50 aasta jooksul valitses 34 keisrit, kellest vaid üks suri loomulikku surma. Peaprobleemiks olid sisesõjad ja piiride kaitsmine. Korra suutis tagada keiser nimega Diocletianus (284 305 pKr). Selle ta tagas läbi paljude reformide. Kolme tüüpi reformid.
annaabi.ee 
