Alles pärast mitmesuguseid läbirääkimisi, millesse sekkus ka okupatsiooniaegne Eesti Omavalitsus, anti Saksa kõrgema 15 juhtkonna poolt luba moodustada Eesti Leegion, kuid see pidi koosnema ainult 17 kuni 30 aastastest vabatahtlikest, kusjuures teatati, et eesti ohvitsere sinna ei vajata. Kuigi hiljem lubati ka ohvitsridel Leegioni astuda, kuid oma auastet võisid Eesti ohvitserid omada alles pärast pikemat väljaõpet. Leegionile pani aluse eestlaste tahe võidelda kodumaa eest kindlas hästirelvastatud tugeva löögivõimega üksuses, mitte enam eraldi pataljonidena nagu idapataljonid. Relvastuse pidime saama Saksa armeelt. Eesmärgiks oli võitlus Punaarmee vastu kodumaa kaitsmise nimel Saksa armeelt saadud relvadega. Vabariigi taastamisel pidi Eesti leegionist saama uuesti loodava Eesti Kaitseväe alus. Algas Eesti Leegioni formeerimine. Mehi värvati algul ida- ja politseipataljonidest. Leegion pidi tulema
Saadik, kes sai karistada Spartacus teatas Enomaiosele, et saadab tema juurde teenistusse ühe oma kontubernaalidest. Nähtavasti oli Eutybise ilu Enomaiosele tugevat mõju avaldanud: karu muutus taltsaks, toores metsmees muutus armastusväärseks inimeseks. Polnud raske mõista, et Eutybis püüdis germaanlast endasse armuma panna. Naine saavutas väga varsti täieliku ja piiritu võimu mehe üle. Vahepeal õpetas Spartacus Venusia juures asuvas laagris väsimatult kahele uuele leegionile relvade käsitsemist. Kaheksateist päeva pärast Spartacuse kõnelust konsul Marcus Terentius Varro Lucullusega toimetati gladiaatorite laagrisse kümme tuhat raudrüüd, kilbid, mõõgad ja viskodad lunahind nelja tuhande vangi eest. Ilma et teha katsetki vallutada tugevasti kindlustatud Brundisium, asus Spartacus laagrisse Gnatia. Eutybis pinnis Enomaiselt välja selle, mida nad olid nõupidamisel rääkinud. Järgmisel
tagakiusamised. 2. Diocletianuse ja Constantinuse ümberkorreldused: keisrivõim; sõjavägi; ühiskonnakorraldus. Konstantinoopol. Majanduslik olukord Hilises keisririigis. Diocletianus (284-305): tema valitsusaeg tähistas segadusteaja lõppu ja dominaadi algust. Dominus= isand edaspidi pöörduti nii keisri poole. Kogu võimutäius keisrile, senat kaotas mõju. Impeerium jagati 12 diötseesiks, Itaalia ja Rooma kaotasid tähtsuse. Sõjavägi suurenes 60 leegionile, suniviisiline värbamine + palgasõdurid germaanlased. Sellest tulenes maksukoormuse kasv ja tugevam riigikontroll. Jagas keisrivõimu: tetriarhia nelja keisri valitsus, ise jäi itta. 303 pKr kristlaste tagakiusamine. Constantinus (306-337): tuli kodusõjast impeeriumi lääneosa troonile, ida jäi Liciniusele. Koos 313a Milaano edikt, millega impeeriumis usuvabadus, lubas kristluse. 324 purustas Liciniuse, alustas reforme:
Valitsejad määrasid enne surma kindlaks oma meeliskandidaadi järglaseks. Enamikel juhtudel see ei olnud keisri poeg. Ta lasi austada ka ennast kultuslikult. Ta pani aluse ka varajase keisririigilisele sõjaväele. Kuna see oli kaootiline (väejuht värbas ja andis neile hiljem maatüki), siis oli see vaja stabiliseerida. Kujundas välja 28 leegioni, paiknesid provintsides, värvati Rooma kodanike seast. 28 leegionile lisandusid abijõud, mis värvati valdavalt provitsielanike hulgast, kes pärast teenistust said Rooma kodakondsuse. Rooma sõjaväest sai kodakondsust laiendav mehhanism. Itaalias sõjavägesid otseselt seega ei olnud. Aga oli 9 suurt väeüksust kes olid nö politseijõud ja ihukaitse ühes. Prefekt, kes neid juhatas, tõusis keisri lähikondlaseks Üleüldiselt varajases keisririigis: Rooma kodakondsuse kasv, sh Caracalla edikt, mis kuulutas kõik impeeriumi mehed kodanikeks
annaabi.ee 
