Naistel maal veresoonkonna haigused ja vähesem tervishoid. Lätis on kõrghariduse ja algharidusega 25-aastaste meeste seas eluea vahe 12,6 aastat ja samas vanuses naiste seas 7,1 aastat. Leedus 30-aastaste meeste eluea vahe 11,3 aastat. 2000. aastal oli kõrgharidusega mehel eeldus elada 13,1 aastat kauem kui algharidusega mehel, naistel 8,6. Aastatel 2001-2004 oli 30-aastasel kõrgharidusega, abielus ja linnas elaval leedulasest mehel veel elada keskmiselt 47,7 aastat, vastanditel 27,3 aastat. Naiste puhul oli see 55,8 ja 40 aastat. 4. Rahvaarv Balti riikides 1995-2009 1995-1999 rahvaarvu langus pidurdus, väljaränne vähenes, iive oli negatiivne. Sest hakati pidama oluliseks majanduslikku kindlustust, arvestati terviseriskidega ja naiste vanus esimese lapse sünnitamisel kerkis. Iive Lätis ja Leedus 2000-2009 oli negatiivne, Leedus olid elamispindadel kõrged hinnasd,
kahe rahvuse vahelisi dialooge kui ei midagi halba ennustavaid, ent ometi raius suhetesse mõrasid kadedusekirves, mida hoidis jõukama leedulase käsi, kellele oli vastumeelne näha end majanduslikult hästi kindlustanud juute osavalt oma äri ajamas. Kõneldakse kahe erineva rahvuse etnilise enesemääramise, klassi ja usu rollist nende omavahelises suhtluses. Näitena võiks tuua maainimese kujutluspildi juudist, milleks on tulnukas, võhivõõras, sest too erines kõige rohkem leedulasest võrreldes teiste rahvus- ja usugrupi liikmetega2. Rääkides negatiivsest suhtumisest juutidesse, toob autor välja selle, et neid ei kritiseeritud ja noomitud niivõrd füüsiliste töödega tegelemise tõttu, vaid liigkasuvõtmise, ebaausate sissetulekute ning odavalt ostmise ja kallilt müümise tõttu. Süüdistused nende poolt toime pandud huligaanitsemistes pärinesid aga tihti inimeste teadmatusest ja ebausust. 3 Ühe lookesena paljudest,
ülistavaid luuletusi kirjutanud. Seega oli Langlois veendunud, et Planudesel oli kasutada Ptolemaiose kaartide originaalid ning arvab, et kloostrist leitud koopia vastab originaalile või vähemalt on Ptolemaiose Kesk-Euroopa kaardi originaalile kõige lähedasem. Langlois avaldas leitud koopia teoses Geographie de Ptolemee (Pariis, 1867). Victor Langlois' avaldatud järeltrükki pole eriti põhjalikult uuritud. Suuremat huvi selle vastu tundis Ameerikas elav leedulasest literaat ja ajakirjanik Algridas Gustaitis. Gustatis laskis kaardil oleva viierealise kreekakeelse kirja ära tõlkida ning kohanimed leedundada. 1988. aastal avaldas Gustitis K. Ptoleme jo Vidurio Europos zemelapis (,,K. Ptolemaiose Kesk-Euroopa kaart"). See oli suures formaadis, heale paberile trükitud Ptolemaiose Kesk-Euroopa kaart koos selgitavate märkustega (viide). Kaardil on välja toodud geograafiliste objektide numeratsioon, geograafiliste nimetuste loend, kaardi
ülemaks. Sisuliselt tähendas see tollal Eesti sõjaväe ülemjuhataja ametikoha ja sellena tuli A. Larkal juhatada vägesid 29. novembril alanud Vabadussõja kõige raskemal taandumisperioodil. Ja liskas sellele luua sõjavägi, mida Vabadussõja algul peaaegu ei olnudki. 1. veebruaril 1919 nimeteti A. Larka sõjaministri abiks ja tagavaravägede ülemaks. 1919. aastal abiellus A. Larka teistkordselt. Ta oli korra juba olnud abielus kellegi leedulasest polkovniku tütrega, kellest lahutas 1917 .aastal. nüüd abiellus ta Marianne Leonite Ostroviga ja juba samal aastal sündis neil poeg Georg. Vabadussõja teenete eest sai A. Larka Eestist Vabadusristi I/1; 50 000 marka ja talumaa Harjumaal Voore mõisast; lätlastelt Karutapja ordeni II klassi, Soomest Valge Roosi ordeni I klassi ja poolakailt Polonia Restituta ordeni. Pärast Vabadussõja lõppu Eesti sõjavägi demobiliseeriti ja vidi üle rahuaegsele organisatsioonile just A
annaabi.ee 
