iseloomu, kuid mida arvestatakse nende teadusliku ning professionaalse argumenteerituse tõttu. ........................................................................... 22 23 4. Õigusnormide tõlgendamise meetoditest ja teooriatest: interpretatsiooniteooriate kolm põhisuunda (intentio auctoris e normilooja arusaam, intentio operis e mida ütleb tekst omaette ja intentio lectoris e kuidas mõistab teksti selle lugeja). Interpretatsiooniteooriate üldised suundumused juriidilises tõlgendusõpetuses. Interpretatsiooniteooriate kolm põhisuunda Tõlgenduse õigsuse kriteeriumi järgi võib kõik senised interpretatsiooniteooriad põhimõtteliselt liigitada kolme suurde rühma. Normilooja arusaam e. intentio auctoris Ajalooliselt esimene. Lähtub sellest, et interpreteerija peab püüdma vastata küsimusele, mida tahtis antud tekstiga öelda selle autor
Õiguse süsteemid: 2) intentio operis ehk objektiivne tõlgendamisteooria- lähtub seaduse mõttest. 1) üldine õigussüsteem (common law); 3) intentio lectoris - lähtub seaduse tõlgendaja poolt antavast tähendusest. 2) Kontinentaal-Euroopa õigussüteem; Tõlgendamismeetodid: 3) nn vahegrupp (Skandinaavia maad). 1) keelelis- grammatiline
seoses mille maailmas toimuvaga kas ennustas või ütles pärast mida kavatses öelda tegi või ainult ütles mille kohta 27. Millised on tekstist arusaamise kolm mõeldavat heuristilist alust (Umberto Eco järgi)? Kuidas see skeem rakendub õiguse tõlgendamise suhtes? Tekstist arusaamise kolm mõeldavat alust: kirjutaja kavatsus (intentio auctoris) teksti toime või otstarve (intentio operis) lugeja arusaam (intentio lectoris) Kui jutt oleks sündmuskoha protokollist, siis kas need kolm peaks olema sarnased või kattuma? Sel juhul on ilmne, et need langevad kokku tugevalt, sest uurija peab kirjutama nii, et kohtunik saaks ka hiljem sama moodi aru nagu uurija nägi. 28. Kirjeldage tunnistusliku teadmise usaldusväärsuse aluseid – miks me üldse võime teiste inimeste väiteid uskuda? Reliabiilsus (usaldusväärsus) käsitab uskumuste tekkimise või saavutamise protsesside, meetodite
Rakendamise käik ja otsustus peavad olema kontrollitavad. · Tsiviilõiguse tõlgendamine. Tõlgendamise eesmärk: õige arusaam tekstist. Tõlgendamine lähtub õiguskorras (sh normis eneses) sisalduvatest väärtustest (väärtusjurisprudents) · Tõlgendamisteooriad: 1) intentio auctoris ehk subjektiivne tõlgendamisteooria- lähtub seadusandja tahtest 2) intentio operis ehk objektiivne tõlgendamisteooria- lähtub seaduse mõttest. 3) intentio lectoris - lähtub seaduse tõlgendaja poolt antavast tähendusest. · Tõlgendamismeetodid: 1) keelelis- grammatiline (lähtub sõnastuse ja sõnade mõttest ja tähendusest) 2) süstemaatiline (lähtub põhiseaduslikust väärtuskorrast) 3) teleoloogiline ehk seaduse objektiivsest eesmärgist lähtuv 4) ajalooline TSÜS § 3 tõlgendamisel juhindutakse seaduse sõnastusest, mõttest ja eesmärgist. · Õiguse edasiarendamine Peamiseks meetodiks on analoogia (TsÜS § 4)
Seaduse mõtet otsitakse siinkohal selle enda sõnastusest. Ühelt poolt aitab objektiivne lähenemisviis ületada pingeid, mis tekivad kindlas ajaloolises situatsioonis formuleeritud seadusesätete ning elulise tegelikkuse pideva muutumise tõttu. Teisalt aga võib seadusandja reguleerimistaotlust täielikult eirav ning üksnes siin ja praegu vajalikku või oodatavat seaduse mõtet otsiv tõlgendus viia ettenägematute otsuste või koguni kuritarvitusteni õigusemõistmises. 3. Intentio lectoris - lähtub teksti adressaadi, lugeja ootustest, teksti sisu ehk tõlgenduse õigsuse määrab ära lugeja kavatsus. Tekst midagi muud, kui see, milleks lugeja ta endale loeb. Samas tuleb märkida, et lugeja interpreteerimisvõimalused on ikkagi piiratud teksti sisuga. Juriidiliselt tähendab see kohtuniku suurt vabadus tõlgendamisel. Siia rühma paigutuvad ka seaduse eesmärgist lähtuvad teleoloogilised tõlgendusteooriad, mis väidavad
annaabi.ee 
