Kinemaatika uurib kehade liikumist ruumis. Dünaamika uurib liikumise tekkepõhjusi ja seda, kuidas keha liikumine ühe või teise mõju tagajärjel muutub. Staatika uurib kuidas erinevad jõud üksteist tasakaalustavad. Näide: laual lebavale raamatule mõjub raskusjõud. Mehaaniline liikumine Liikumine on keha asukoha või asendi muutus ruumis mingi aja jooksul. Liikumine on pidev. Kehade mehaanilisi liikumisi on mitmesuguseid. Tähed, planeedid, udusulg, inimesed jne. - need kõik on mehaanilise liikumise näited. Looduses ei eksisteeri täielikult liikumatut keha. Kui me räägime edaspidi keha liikumisest, siis mõtlemegi selle all tavaliselt vaid ühe punkti, s.o. punktmassi liikumist.
esile kutsub. Näiteks saab kinemaati kaseaduste abil arvutada, kui kaugele lendab visatud kivi. Dünaamika uurib aga just liikumise tekkepõhjusi ja seda, kuidas keha liikumine ühe või teise mõju tagajärjel muutub. (Dynamikos - kreeka k. jõusse puutuv.) Näiteks saab arvutada, kui suure kiiruse saavutab langev vihmapiisk, mida kiirendab maa külgetõmme ja pidurdab õhu takistus. Mitte alati ei hakka keha jõudude mõjul liikuma. Laual lebavale raamatule ju mõjub raskusjõud. Samuti ei liigu kaalud, millel on kompvekid vihtidega tasakaalustatud Staatika uurib kehade tasakaalu tingimusi Mehaanika objektiks ehk selleks, mida uuritakse, on keha. Mehaanikas nimetatakse kehadeks süsteeme, mille mõõtmed on palju suuremad molekulide mõõtmetest. Kui kehade liikumiskiirused on väga palju väiksemad valguse kiirusest vaakumis, siis on tegemist klassikalise mehaanikaga. Kui
Kuna see jõud takistab kehade liikumahakkamist, nimetatakse seda jõudu seisuhõõrdejõuks. Seisuhõõrdejõud ehk staatiline hõõrdejõud on suunatud vastu sellele liikumisele, mis peaks tekkima ning on maksimaalne hetkel, kui kaks pinda hakkavad teineteise suhtes libisema. Seisuhõõrdejõud on siis, kui mingi jõud püüab keha paigalt nihutada, kuid hõõrdumise tõttu jääb keha paigale. Seisuhõõrdejõud mõjub näiteks põrandal olevale lauale ja toolile, mäeküljel lebavale kivile jne. Liugehõõrdejõud Liuge- ehk kinemaatiliseks hõõrdejõuks nimetatakse hõõrdumist, mis tekib ühe keha libisemisel mööda teise keha pinda jääva kiirusega ja on alati suunatud liikumisele vastu. Liugehõõrdumisel sõltub hõõrdejõud kokkupuutuvate pindade omadustest ja pindu kokku suruva jõu suurusest. Selline hõõrdumine tekib näiteks kelgu ja suuskade libisemisel mööda lund. Hõõrdetegur
mõjutab teist elektriseeritud keha. Sellele küsimusele saadi vastus 19. sjandi keskel, 4 kui loodi teooria, mille kohaselt elektriseeritud kehade vastastikumõju vahendab neid kehi ümbritsev elektriväli. Umbes pool sajandit hiljem, 20.sajandi künnisel avastati electron, aineosake, mis ongi kõigi elektrinähtuste põhjustajaks. Kehade elektriseerumine. Elektrilaeng. Kui siiga hõõrutud klaaspulk lähendada laual lebavale väikestele paberitükkidele, hakavad need "elama". Paberitükikesed tõusevad servale püsti, osa neist lendab klaaspulgale ja liibub sellele, osa põrkub klaaspulgalt tagasi lauale. Siidiga hõõrutud klaaspulga võib lähendanda ka näiteks kuivadele puhastele juustele või kraanist voolavale veeojale. Ka need tõmbuvad klaaspulga poole. Eelnevalt hõõrutud klaaspulga poole tõmbub isegi teravikul tasakaalustatud raske raudlatt. Kui samadele
Turvaline Maarajoonides ei vaevuta maja ega autouksi lukustama. (Kui palju on maailmas järele jäänud maid kus niiviisi elada võib?) Tokyo tänavatel seisavad puntras lukustamata jalgrattad, mida nähes võib tekkida kiusatus ta sealt lihtsalt ühes võtta ning temaga päikeseloojangusse sõita. Siin asjad nii ei käi - politsei on agar ratturite dokumente kontrollima. Kord peale keskööd jäises kevadtuules kodu poole vantsimas, peaaegu komistasime külmal kõnniteel lebavale "salaryman"-ile (ühine nimetaja ülikonnas palgatööliste kohta), kes oli enne kojuminekut otsustanud väikese kosutava joobnud uinaku kasuks külmal asfaldil. Näol vaevumärgatav õnnis naeratus, näis ta oma olukorraga ülimalt rahul olevat. Inimesed tema ümber häirimatult oma õiseid asjatoimetusi jätkamas itc. Teda seal kaitsetult pikutamas vaadeldes jooksid silme eest läbi pildikesed kodust: tüli norivad joodikud, verised kaklused, rõõvkallaletungid - mingi teine planeet vist.
Seisuhõõrdejõud ehk staatiline hõõrdejõud on suunatud vastu sellele liikumisele, mis peaks tekkima ning on maksimaalne hetkel, kui kaks pinda hakkavad teineteise suhtes libisema (suurim seisuhõõrdejõud on võrdne selle jõu suurusega, mis keha paigalolekust välja viib). Seisuhõõrdejõud on siis, kui mingi jõud püüab keha paigalt nihutada, kuid hõõrdumise tõttu jääb keha paigale. Seisuhõõrdejõud mõjub näiteks põrandal olevale lauale ja toolile, mäeküljel lebavale kivile jne. 2. Ühtlane liikumine nende parameetrid Ühtlase liikumise korral läbib keha võrdse pikkusega ajaühikute jooksul võrdsed teepikkused. V=s/t (V – kiirus, s- teepikkus ja t- aeg) 3. Absoluutselt elastne põrge on selline, mille käigus kehade summaarne kineetiline energia ja impulss ei muutu: kogu kineetiline energia muutub deformatsiooni potentsiaalseks energiaks ja see omakorda muutub täielikult kineetiliseks energiaks. Pärast põrget kehad eemalduvad teineteisest. 4
Kehad jagunevad vabadeks ja seotuteks. Jäika keha nimetatakse vabaks, kui ta ei ole teiste kehade külge kinnitatud ja teda saab antud asendist üle viia mistahes uude asendisse. Kui aga seda teha ei saa, s.t. kui vaadeldava keha liikumist takistavad mingid teised kehad, siis nimetatakse vaadeldavat keha seotuks. Kõike seda, mis takistab antud keha liikumist ruumis, nimetatakse sidemeks. Näiteks laual lebavale raamatule on laud sidemeks, sest laud takistab raamatul allapoole liikuda. Teiseks – hingedele asetatud uksele on hinged sidemeks, sest nad takistavad uksel piidast eemalduda kaugemale. Kolmandaks – nööri otsa riputatud kuulikesele on nöör sidemeks j.n.e. Keha, püüdes mõjuvate jõudude toimel sooritada liikumist, mida side takistab, mõjub sellele mingi jõuga. Seda jõudu nimetatakse surveks sidemele. Kuid staatika IV aksioomi põhjal mõjub
Millise ohu eest hoiatab see märk? Ees on künnis. Ees on üksik, teekatte pinnast madalam koht. Ees on üksteisele järgnevate ebatasasustega teelõik. Kuidas juht hindab sõidukiirust, kui ta on seda vähendanud pärast kestvat ühtlast kiiret sõitu? Õigesti. Tegelikust suuremaks. Tegelikust väiksemaks. Millisel juhul on tegemist liikluskindlustuse seaduse alusel hüvitamisele kuuluva kahjuga? Sõiduk sai vigastada, kui sõitis otsa teel lebavale palgile. Veoki koormast sõidu ajal väljakukkunud palk vigastas mööduvat sõidukit. Milline on minu kohustus ristmiku ületamisel? Pean andma teed paremalt lähenevale autole. Ületan ristmiku esimesena. Pean andma teed vasakult lähenevale autole. Ootad ristmiku ületamist. Fooris süttis just roheline tuli. Millal tohid ristmikule sõita? Mitte enne, kui foori eelmise tsükli ajal ristmiku ületamist alustanud liiklejad on sealt lahkunud.
annaabi.ee 
