Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"lebamist" - 5 õppematerjali

Kiviõli 1-Keskkooli gümnaasiumi õpilastel esinevad unehäired nende enese hinnangul
8
docx

Kiviõli 1. Keskkooli gümnaasiumi õpilastel esinevad unehäired nende enese hinnangul

Organism kasutab uneaega ka kasvuhormoonide eritamiseks, sellega on seletatav noorte inimeste suurem unevajadus." (Puhkus ja uni) ,,Kolmandiku oma elust me magame. Unevajadus on väga individuaalne ja unevajaduse määr jääb vahemikku 6,5 tunnist 8 tunnini. Kui inimene magab piisavalt, tema vastupanuvõime tugevneb ja organism suudab paremini võidelda kõiksugu nakkushaigustega. Haigestumisel vajab inimene piisavalt lebamist ja und, sest lamamine kiirendab vigastuste ja põletike paranemist." (Puhkus ja uni) ,,Uni mängib tähtsat rolli tervise ning heaolu suhtes, terve teie elu jooksul. Piisava hulga kvaliteetse une saamine õigetel aegadel aitab parandada teie ajutööd, elukvaliteeti, ohutust ning füüsilist tervist. See kuidas te ennast ärkvel olles tunnete, sõltub suuresti sellest, mis juhtub siis, kui te magate. Unes olles, teie keha töötab, et toetada tervislikku aju tööd ja

Muu → Ainetöö
2 allalaadimist
Vana-Rooma aristokraat
14
docx

Vana-Rooma aristokraat

Cicero (3. Jaanuar, 106 eKr – 7. Detsember, 43 eKr, Vana-Rooma oraator, riigiametnik, poliitiline filosoof ja jurist9) eeskujul isegi kõige kõrgematesse. Augustuse valitsusajal nad enam kõrgemateese riigiametitesse ei pääsenud: need reserveeriti vaid senaatorite poegadele.10 Rääkides aristokraatide päevakorrast, võib öelda, et nad tõusid vara, koos päikesega, et täielikult kasutada päeva ja päevavalgust, nagu teisedki roomlased. Voodis lebamist ajal, mil päike oli juba kõrgel, peeti ebasündsaks. Esimesena tuli jõuka orjapidaja juurde juuksur, et ajada peremehel habet. Kuna seepi ei tuntud ja rauast habemenuga oli nüri, siis kujunes raseerimine väga valusaks toiminguks, mis pealegi nõudis hulga aega. Nii mõnegi roomlase nägu oli sagedasest habemeajamisest armiline, kuid parata polnud midagi – habeme kandmine ei olnud moes ja moodi tuli arvestada.11

Ajalugu → Ajalugu
4 allalaadimist
Saksa keele tähtsamad osad
19
doc

Saksa keele tähtsamad osad

" ja datiiviga, kui nad vastavad küsimusele"kus"?"wo"? an auf hinter neben in über unter vor zwischen juurde peale taha kõrvale sisse üle alla ette vahele juures peal taga kõrval sees üle all ees vahel Siin oleks sobiv ära tuua ka neli verbipaari, mis tähistavad saksa keeles panemist / paigutamist riputamist pikali ja püsti ning vastavalt olemist / seismist / lebamist / rippumist selles positsioonis. Akkusativ Dativ wohin?(kuhu?) Wo?(kus?) legen ,-te,-t (pikali panema) liegen, a, e (olema,lebama, lamama) stellen, -te, -t (püsti panema) stehen, a, a (olema, seisma) hängen, -te, -t (riputama) hängen, i, a (olema, rippuma) sich setzen, -te, -t (istet võtma) sitzen, a, e (istuma)

Keeled → Saksa keel
63 allalaadimist
Loogika aine ja ajalugu
20
doc

Loogika aine ja ajalugu

Isegi juhul, kui seda kõike peaks koordineerima meile tundmatu mittemateriaalne jumalik vaim, jääb nimetatud vaim ikkagi ainult üheks vaimse tegevuse komponendiks. Tegelik mõtlemisprotsess, nagu me seda enda peal kogeme, koosneb tuhandetest protsessidest, mida mõtleja reeglina ei teadvusta - teadvus on vaimse tegevuse jäämäe pisike veepinnale väljaulatuv nurk. Igasugune vaimne tegevus, nagu ka igasugune protsess üldse, ei ole kindlasti mitte alati mõtlemisprotsess. Poolunes lebamist, toidu ja veini nautimist ning mälestustes uitamist ei saa nimetada mõtlemiseks selle sõna üldkasutatavas tähenduses. ``Mõtlemise'' sõnaga tähistatakse enamasti sihipärast vaimset tegevust mingi kuigivõrd selgelt kirjeldatava probleemi lahendamiseks. Ei ole võimalik öelda, mis asi on mõte või defineerida selgelt ``mõtlemist'' kui niisugust. Mida me saame teha, on tuua näiteid nii mõtlemisest kui sellisest vaimsest tegevusest, mida mõtlemiseks nimetada ei saa

Filosoofia → Loogika
83 allalaadimist
Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus
74
pdf

Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus

muinasmaailma vaheliseks väravaks, varjudemaale. Autor paigutab oma fantaasiaküllases visioonis lapspeategelase olukordadesse, kus samm-sammult avanevad valguse ja pimeduse vahekorrad ja varjude tekkemehhanism. Tegelaskujud Kriuks ja Krabistaja teevad Janile ekskursiooni varjude maailma. Fantaasiamaailmas astub Jan välja oma varjust sõbra eest, keda tahetakse pensionile saata, mis varju puhul tähendaks igavest laoriiulil lebamist. Koju tagasi pöördudes on Jan oma hirmudest vabanenud. Lugusid jutustatakse ajalis-põhjuslikus järgnevuses, st faabula ja süzee langevad 44 kokku. Sündmustevahelised seosed on tugevad, üks sündmus tingib järgmise, mille käigus kruvitakse oskuslikult pinget. Pinge tõstmise vahendina kasutatakse ajas ettenägemise võtet. Pööramaks lapse tähelepanu kohe juhtuma hakkavatele

Kirjandus → Kirjandus
76 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun