Risto Sulu Neitsitorni nimekuju transformeerumisprotsessi analüüs Tallinna vanemate reisijuhtide põhjal Probleemiasetus: Neitsitorni nimekuju on tänapäeval nii iseenesest mõistetav ja rahva seas ehk suulises pärimuses ning ametlikes kirjalikes dokumentides üldlevinud. Vähe on juureldud selle üle, kuidas selline nimekuju võis muutuda ajas ja milline oli torni nimekuju vahepealsel ajal. Paljud inimesed ei tea, et esialgne Neitsitorni nimekuju erines oluliselt praegu juurdunud nimekujust. Selline transformeerumisprotsess on ajaloolastele tõeliseks maiuspalaks, kui leidub ainult piisavalt allikaid, mille põhjal oleks see protsess jälgitav. Seega, kas see protsess oli kuidagi jälgitav mingisuguste allikate alusel, kuidas nimekuju
jaapani u ¨ldkasutatav kanji , vana m¨ark , k¨asikirjaline m¨argikuju , m¨argifondi kuju 9 . 4 Pean siin silmas Tang ajastu riigiametniku eksamiteks fikseeritud tr¨ukikirja m¨ argikuju. 5 Vt. lk. 15 6 Vt. lk.14 7 ( ) ja (). 8 Eespool toodud vana m¨argi m~oiste on laiem, siin viitav `vana m¨ark' enne ii Maailmas~oda u ¨ldlevinud m¨ argikujule. Vt. ka lk.92. 9 K¨aesolev t¨oo¨ kasutab jaapani fondil kahte kuju: tekstis minch¯ o ja pealkirjades ning rasvases tr¨ukis gooti fonti. 12 Korrektne Vana Mugandatud Eri- m¨argikuju m¨ark m¨ark kuju
¨ 5.6 Ulesandeid 59 3) ∂(A × B) = (∂A × cl(B)) ∪ (cl(A) × ∂B). 6 ERALDUVUSE AKSIOOMID 6.1 Eralduvuse aksioomid ja j¨ areldusi neist Sageli rahuldavad vaatlusel olevad topoloogilised ruumid li- saks topoloogia definitsioonis 1.1 loetletud n˜ouetele 10 − 30 veel t¨aiendavaid tingimusi. J¨argnevalt loetletakse m˜oned neist tingimustest, t¨ahistades neid vastavalt matemaatilises kirjan- duses u ¨ldlevinud tavale T0 , T1 , T2 , T3 ja T4 . Olgu X topoloogiline ruum. Tema jaoks v˜oib kontrollida j¨argmise viie tingimuse t¨aidetust: T0 : iga kahe erineva punkti korral ruumist X leidub v¨ahemalt u ¨hel neist u ¨mbrus, mis ei sisalda teist punkti; T1 : iga kahe erineva punkti korral ruumist X leidub m˜olemal punktil u¨mbrus, mis ei sisalda teist punkti; T2 : iga kahe erineva punkti korral ruumist X leiduvad neil punktidel u¨mbrused, millede u ¨hisosa on t¨
rahul, siis vastavaid teemasid eksamil ei ole. Konsultatsioonid toimuvad kolmap¨aeviti 14.00 (kuni kaheksanda n¨adalani ainult paa- risn¨adalatel) ja reedeti 18.00. 4 1 Funktsioon, piirv¨ a¨ artus, pidevus 1.1 Funktsioon 1.1.1 T¨ ahistused Arvuhulki t¨ahistatakse u ¨ldlevinud viisil: N - naturaalarvude hulk, Z - t¨aisarvude hulk, Q - ratsionaalarvude hulk, R - reaalarvude hulk. Piirkonnaks nimetatakse reaalarvude hulga alamhulki: vahemik, l~oik, pooll~oik ja nende u ¨hendid. Piirkondi hakkame t¨ahistama suurte t¨ahtedega X, Y, Z, ... . Konstant on suurus, mis antud kontekstis omab ainult u ¨hte kindlat v¨aa¨rtust. Konstante t¨ahistatakse matemaatilises anal¨ uu
annaabi.ee 
