kunst, muusika, teater ja kino, ajakirjandus. Riiklik kultuuripoliitika Rõhku pandi eestikeelse rahvuskultuuri väljaarendamisele. Suurt tähelepanu pöörati humanitaarteadustele (eestikeelse oskussõnavara arendamine, ajalugu, etnograafia, majandusgeograafia jm). Esmakordselt sai võimalikuks eestikeelse hariduse omandamine algkoolist kõrgkoolini ning Tartu ülikoolist kujunes rahvusülikool. Samal ajal tagati vähemusrahvustele omakeelne üldharidus ja kultuurautonoomia, erilist tähelepanu pöörati valdavalt vene elanikkonnaga piirialade integreerimisele, soodustati eestlaste repatrieerumist Nõukogude Venemaalt. 1. Kadus oht kaotada rahvuslik kultuur 2. Pandi rõhku haridusolude parandamisele 6. klassiline kohustuslik haridus Uued emakeelsed õpikud 1919. taasavatud Tartu Ülikool pani aluse eestikeelsele kõrgharidusele, millele lisandusid teisedki kõrgkoolid Tallinnas ja Tartus 3
hiskonnapetus IGUSAKTID MIS REGULEERIVAD EESTI HARIDUSSSTEEMI Haridusseadus Phikooli ja gmnaasiumiseadus Riiklik ppekava Kooli ppekava Kooli kodukord Eesti haridusssteemi lesehitus Ssteemi jaotus: 1) ldharidus(alus, alg, phi, kesk, kutse) 2) krgharidus 3) huviharidus Phiharidus on tagatud kigile elanikele Phiharidus on kohustuslik Phi ja kesk ja kutsehariduse omandamine on tasuta Riiklikud krgkoolid: Tallinna Tehnikalikool, Tallinna likool, Tartu likool Erakrgkoolid: Audentes, EBS, Euroakadeemia KODAKONDSUS- Isiku ja riigivaheline suhe, mille kaudu on mratud poolte vastastikused igused ja kohustused
ppetegevustes, eesmrgiga parendada oma teadmisi, oskusi ja kompetentsi neis kujuneb eluharidus - haridus, millega kaasneb oskus tulla toime igapevases suhtlemises erinevates rollides, rajada perekond ja kodu, osaleda hiskonna- ja kultuurielus kujunemisele. Levinud vrarusaamu haridusest... Enamikul (vga paljudel) on vga kindel kujutlus, et haridus on see, mida antakse koolis, ppetund on petaja "t" mtmiseks sobiv hik, petajad petavad ainet (mitte pilasi), petajad annavad tundi ldharidus ongi kogu haridus hinded iseloomustavad pilast vi tema mingeid omadusi. Eesti haridus , kooli haridus, hariduse rahastamine.jpm Mis siis haridus on ? hariduse sisust Haridus ei ole see, mida ppekava ette neb. Haridus ei ole ppekavaga ette nhtud teadmiste, oskuste ja vilumuste kogum, nagu seisab haridusseaduses. Mis on ppekava? . Haridus on paljude tegurite koostoimes kujunev subjekti (iseseisvalt toimiva aktiivse alge) olek, inimese vi inimeste mingite henduste ks karakteristik, mis ilmneb
erinevates ülikoolides ning taastame haridustöötajate täienduskoolituse süsteemi. 2. Ühtlustame õpetajakoolituse ja praktika õppekavad. 3. Loome noore õpetaja tugiprogrammi, taastame professionaalse ainealase nõustamise ja igale õpetajale kättesaadava õpetajate riikliku täiendkoolituse süsteemi. 4. Rakendame õpetaja tervise- ja taastusprogrammi, mis võimaldab iga viie aasta järel kasutada ühe semestri enesetäienduseks ja taastusraviks. 5. Tagame pedagoogidele nii üldharidus- ja kutsekoolides kui koolieelsetes lasteasutustes üleriigilised palga alammäärad, mis arvestavad riigi keskmist palka, õpetaja tööstaazi ja kvalifikatsiooni. Huvitegevus Hästi korraldatud huvitegevus aitab lastel ja noortel arendada oma andeid, järgida terveid eluviise ning on asotsiaalse käitumise efektiivne preventsioonivahend. 1. Toetame riiklikult huviharidust (sport, kunst, muusika, tehnika, infotehnoloogia jm),
annaabi.ee 
