docstxt/13872002152901.txt
docstxt/13872004034942.txt
docstxt/13872003225076.txt
docstxt/14528626982143.txt
docstxt/14528626986043.txt
docstxt/14528626982272.txt
negatiivsed tagajärjed Eesti ja Venemaa suhetele. Ajaleht märkis, et seoses sõdurijäänuste ümbermatmise ja mälestussamba üleviimisega on muret avaldanud ka Armeenia, Valgevene, Kasahstani, Kõrgõzstani, Tadzikistani ja Usbekistani võimud. Venemaa reageerib pronkssõduri teisaldamisele ilma hüsteeriata, kuid võtab ette tõsiseid meetmeid, vahendati uudisteagentuur RIA Novosti Venemaa välisministri Sergei Lavrovi sõnu. «Me peame astuma tõsiseid samme, mis näitaks meie tõelist seisukohta selle ebainimliku teo suhtes. Arvan, et just nii me teemegi,» ütles Lavrov. Agentuur ITAR-TASS tsiteeris samuti Lavrovi, kes väitis, et Eesti valitsus sülitab ajalooväärtustele. «Ma ei saa aru nende riikide poliitikast, kes püüavad asetada süüd ajaloosündmuste eest kellegi peale. Seda enam, kui üritatakse tõmmata võrdusmärki kommunismi ja fasismi vahele,» märkis Lavrov.
revolutsiooniga", kõlab alguses väga ähvardavana ning ründavana, ent lõpus siiski neutraliseerub. Uudise alguses esineb Venemaa peaminister Dmitri Medvedev väga meelevaldsete ja ennatlike eeldavate väidetega, ent samas artikli lõpus selgub Medvedevi lootusrikas seisukoht Venemaa ja Ukraina vaheliste heade suhete taasloomisele ning hoidmisele. Seitsmes artikkel "Lavrov: Venemaa ei ründa Ida-Ukrainat", algab Venemaa välisministri Sergei Lavrovi lubadusega, et Venemaa ei ründa Ida-Ukrainat. Seda võib lugeda venepoolse hea tahte märgina ning heas usus antud lubadusena. Näitab Venemaad pigem heas valguses. Samuti räägitakse artiklis kahe riigi omavahelisest suhtlusest ning koostöövõimaluste tekitamisest. Artikkel kõneleb sellest, et kaks riiki üritavad saavutada ühiseid kokkuleppeid, et vältida riigis lokkava halva olukorra eskaleerumist ning inimohvrite teket. Üldistavalt - üritatakse vältida vastastikuseid ebameeldivusi
11.märts Võeti vastu Krimmi parlamendi poolt deklaratsioon Krimmi Autonoomse Vabariigi ja Sevastopoli iseseisvumisest Ukrainast, veel enne 16. märtsi väljakuulutatud referedumit. Üle võeti Bahtšisarai õhukaitsebaas. 13.märts Ukraina Rahvuskaart taasasustati, mille esimeseks ülemaks sai kdralleitnant Stepan Poltorak. 14.märts USA välisministri John Kerry ja Venemaa Föderatsiooni välisministri Sergei Lavrovi kuus tundi kestnud kohtumine Londonis ei andnud positiivseid tulemusi. 15.märts Rahumarss Moskvas Venemaa sekkumise vastu Ukrainas, millest võrris erinevatel hinnangutel osa kungi 50 000 inimest. Meeleavaldusest osavõtjad kandsid Ukraina lippe ja loosungeid ''Krimmi okupeerimine- häbi Venemaale!'', ''Meie ja teie vabaduse eesti!'', ''Käed eemale Ukrainast!''. Rahvamarss lõppes miitinguga Sahharovi prospektil
annaabi.ee 
