Esimesed Lavoisieri teadustööd käsitlesid Alsace'i ja Lorraine'i piirkonna geoloogiat. Lavoisier koostas esimese Prantsusmaa geoloogilise kaardi. 1769. aastal valiti ta Prantsuse Teaduste Akadeemia liikmeks. Lavoisieri kuulsamad tööd käsitlevad aga põlemisreaktsioone. Ta kaalus hoolikalt nii saadusi kui ka lähteaineid ning tuli järeldusele, et põlemine pole midagi muud kui ühinemine hapnikuga. Samuti demonstreeris ta hapniku rolli taimede ja loomade hingamises ning raua roostetamises. Need katsed aitasid kummutada keemias üle saja aasta valitsenud flogistoniteooriat, mille kohaselt oli lisaks neljale elemendile (maa, tuli, õhk ja vesi) veel viies, mille nimeks on flogiston. Teooria kohaselt
tähendab mehelikkust ja tugevust. Arseenil on üks stabiilne isotoop (keemilise elemendi püsiv tüüp). Arseen on omaduselt poolmetall ja ta on puhtal kujul vahataoline kollase värvusega või hallikas metalse läikega. Arseen on looduses vähelevinud ja seda esineb koos paljude mineraalidega, näiteks koos väävli ja metallidega, vahel ka kristalliga. Arseen on tuntud juba antiikajast, kuid keemiliseks elemendiks määrati see Antoine Lavoisieri poolt aastal 1789. Arseeni on kirjeldatud esmakordselt 1. sajandil eKr Aristoteles ja tema õpilase Teophrastos poolt, kuigi arseeni avastajaks peetakse Dominikaani munka Albertus Mangust (Albert Suur, 1193-1289). Arseen on omapärane metall, mida ei saa sulatada normaalrõhul ja ta on ainus metall, mille sulamistemperatuur on kõrgem keemistemperatuurist, mille tõttu ta aurustub enne sulamist. Arseen võib esineda mitme erineva lihtainena. See on
üksnes ainete kvalitatiivsete muundumiste alusel. Järelikult niikaua, kuni kvalitatiivsest lähenemisest piisas, siis rahuldas flogistoniteooria keemia vajadusi täielikult. Kui aga lähtekohaks sai kvantitatiivne lähenemisviis, siis pidi flogistoniteooria oma küündimatust tunnistama. 18. sajandi teisel poolel hakkasidki keemiasse tungima kvantitatiivsed uurimismeetodid ja sellega seoses kummutati Antoine Laurent de Lavoisieri (1743 1794) ja Mihhail Lomonossovi (1711 1765) tööde alusel flogistoniteooria täieliult. Nimelt Stahli lähtus tol ajal üldtunnustatud väärast seisukohast, et põlemine on aine lagunemine. Lavoisier aga tõestas oma 1772-77 aastatel tehtud väävli, fosfori jmt. aine põlemise kvantitatiivse uurimise katsete põhjal, et aine põlemine on hoopis hapnikuga ühinemise protsess. Need katsed ja paljud muud nii tema ja kui ka M. Lomonossovi katsed ja uuringud
ta 1859. aastal raamatus "The Origin of Species". Darwini evolutsiooniteooria põhineb viiel tähelepanekul ja nendest tehtud järeldustel. Darwin arvas, et kogu elu on tekkinud ühest liigist ning DNA uurimine kinnitab seda mõtet. Keemia Aina enam tekitasid probleeme põlemisprotsessid. Alguses arvati, et raua roostetamine on raua aeglane põlemine. Lavoisier arvas, et õhk koosneb gaasidest. Cavendish avastas vesiniku ning sünteesis 1781. aastal tavalise vee.1789 ilmus Lavoisieri raamat 23 elemendiga, millega lükkas ümber väite, et maa koosneb neljast elemendist. Arstiteadus Sajandeid on inimesi ravinud peamiselt targad ja nõiad. Üks hirmsamaid nakkushaigusi oli rõuged. Rõugete vastu hakkas vaktsiini otsima Edward Jenner. Ta teadis lihtrahva arvamust, et kui inimene põeb läbi veiserõuged, siis ta päris rõugetesse ei haigestu. Pärast 20 aastat kestnud tööd katsetas ta 8-aastase poisi peal seda teooriat
elementide perioodilisussüsteem. Prantsuse teadlane Antoine Laurent de Lavoisier tuli aga järeldusele et metalli roostetamisel toimub küll metalli ühinemine hapnikuga, kuid ei toimu mingit flogistonit. Järgmises uurimustöös väitis ta aga, et õhk ei koosne ainult hapnikust vaid, et seda on seal vaid 20% ja 80% on seal lämmastikku. Inglise teadlane Henry Cavendish avastas aga, et hapniku ja vesiniku sünteesil on võimalik teha tavaline vesi. 1789. aastal ilmus Lavoisieri raamat ,,Keemia elemendid", milles ta loetles 33 põhielementi, lükates lõplikult ümber kujutluse et planeet Maa koosneb vaid 4 5 elemendist. Ta hukati läbi giljotiini seoses sellega et ta kogus tollimakse, selle tõttu ei valminud ka tema viimane uurimustöö. Palju sajandeid ravisid inimesi peamiselt targad ja nõiad. Veel 17. sajandil olid
põhjalikult. Elavhõbeda ja happe segus tekkisid väikesed gaasimullid, mille koostist ei õnnestunud tal samastada ühegi tuntud gaasiga. Kuigi ta ekslikult arvas, et vesinik on elavhõbeda (mitte happe) koostisosa, suutis ta selle omadusi hästi kirjeldada. 2Na + 2H2O --> H2 + 2Na+ + 2OH 3. Keda peetakse kaasaegse keemia isaks ja miks? Kaasaegse keemia isaks peetakse Antoine Lavoisieri, kes uuris põlemisreaktsioone, kasutades hermeetiliselt suletavaid nõusid ning kaaludes reaktsiooni lähteained ja saadused. Nende abil näitas ta, et põlemine on ühinemine hapnikuga. 4. Millega tegeleb keemia ja mis on keemia harud (iseloomustage neid)? Keemia on teadus ainetest ja nende muundumisprotsessidest, mille käigus ühed ained muunduvad teisteks keemiliste sidemete ümberjaotumise ning elektronkatete ümberformeerumise tõttu. Keemia harud:
annaabi.ee 
