Malmsten 1933-52. Teatri kunstnikuks Uko Halla. 1934 - 1940. Teatrit juhib Eduard Lemmiste. Endla direktoriks ja kunstiliseks juhiks saanud Eduard Lemmiste seab eesmärgiks kujundada "Endlas" tugev, ansambliühtne näitetrupp, kes töötaks hästi nii sõna- kui muusikalavastuses; anda näitlejatööd nii noortele teatrikooli lõpetanutele kui ka oma teatri koorist võrsunutele; repertuaari võtta jõukohaseid, kuid kunstiliselt heatasemelisi näidendeid; tehniliselt täiendada lavavalgustust, uuendada lava ringhorisonti ja ehitada näitlejatele harjutussaal. olulisemad lavastused 1934. E. Vilde "Pisuhänd", lavastaja R. Opsola 1934. H. Ibsen "Peer Gynt", lavastaja E. Lemmiste 1934. P. Abraham "Viktooria ja ta husaar" (operett), lavastaja H. Aare 1935. Teatrile määratakse alaline toetus riigieelarvest. olulisemad lavastused 1935. A. Mälk "Mees merelt", lavastaja E. Lemmiste 1935. S. Romberg "Kõrbelaul" (operett), lavastaja E. Lemmiste 1936.
Malmsten 1933-52. Teatri kunstnikuks Uko Halla. 1934 - 1940. Teatrit juhib Eduard Lemmiste. Endla direktoriks ja kunstiliseks juhiks saanud Eduard Lemmiste seab eesmärgiks kujundada "Endlas" tugev, ansambliühtne näitetrupp, kes töötaks hästi nii sõna- kui muusikalavastuses; anda näitlejatööd nii noortele teatrikooli lõpetanutele kui ka oma teatri koorist võrsunutele; repertuaari võtta jõukohaseid, kuid kunstiliselt heatasemelisi näidendeid; tehniliselt täiendada lavavalgustust, uuendada lava ringhorisonti ja ehitada näitlejatele harjutussaal. olulisemad lavastused 1934. E. Vilde "Pisuhänd", lavastaja R. Opsola 1934. H. Ibsen "Peer Gynt", lavastaja E. Lemmiste 1934. P. Abraham "Viktooria ja ta husaar" (operett), lavastaja H. Aare 1935. Teatrile määratakse alaline toetus riigieelarvest. olulisemad lavastused 1935. A. Mälk "Mees merelt", lavastaja E. Lemmiste 1935. S. Romberg "Kõrbelaul" (operett), lavastaja E
aastast. Ka oma viimasel kontserdil 26. juunil Indianapolises Indiana osariigis oli ta sunnitud uute kostüümide puuduse tõttu kandma Mexican Sundialit, kuid järgmise, 17. augustil Portlandist Maine'i osariigist algama pidanud tuuri jaoks oli valmis saanud aga viis uut kostüümi, millest avalikkusele on vaatamiseks välja pandud vaid üks, Light Blue Paisley Jumpsuit, mis asub Gracelandis. Teostumata ideeks jäi aga ülikond, mis pidi sisaldama palju väikseid peegleid, mis peegeldaksid lavavalgustust ja seeläbi annaks mulje laserkiirtest. Laulude kirjeldused "Frankie and Johnny" / "Please Don't Stop Lovin' Me" (1966) Laul räägib naisest Frankiest, kes avastab, et ta mees Johnny petab teda teise naisega. Frankie tapab tulirelvaga Johnny ning ta pannakse vangi või mõne versiooni kohaselt isegi hukatakse. Arvatakse, et laul põhineb tõestisündinud lool. Laulul on ajaloo vältel olnud mitmeid viise (on välja kujunenud tänapäevaversioon) ja mitmeid
Lõpuks õnnestus see läbi suruda ja saada summa commedia france' saali ümber ehitamiseks. Lava tehti kõrgemaks ja laiemaks ja parteris suurendati kohtade arvu nüüdsest oli laval istumisel lõpp! Selgus, et lava on kuidagi kohutavalt tühi, klassitsistlik näitleja ei oskanud endaga ruumi täita. Lava vajas asju millega lava täita (masinad, mehhanismid, dekoratsioonid jne). Spetsiifiline tegevuskoht. Et dekoratsioone vahetada oli tarvis lavamehhanisme. Ka lavavalgustust. See kõik jätnud puutumata ka näitlejata. Tegutses ettevaatlikult, kardinaalselt ei muutunud, väikesed reformikesed see oli tema taktika. Tema kui dramaturg ise ka ei mõistnud milleks seda vaja. Talle oli vana klassitsistlik esteetika täiesti meelt mööda. Tahtis muuta midagi vaatajana mitte dramaturgina. Selle käigus kasvatas ta üles terve rea huvitavaid näitlejaid (nn Voltaire näitlejad/ansambel), nendega viiski läbi oma mõningaid lavaeksperimente
annaabi.ee 
