Ooperi sünd Ooperi idee sündis Firenze Cameratas, kus sooviti muusika abil võimendada draama emotsionaalset mõju. Eeskujuks võeti vanakreeka tragöödia, mille koore ja osa monolooge esitati lauldes. Ooperi otsesemateks eelkäijateks olid: · Liturgiline draama jumalateenistuse osana kirikus esitatud etendus, kus tekst esitati lauldes · Intermeediumid muusikalised stseenid, mida esitati koos kostüümide, dekoratsioonide ja lavatehnikaga draamaetenduste või õukonnapidustuste vahel Esimesi Firenzelaste oopereid nimetatigi muusikalisteks draamadeks (it.k. draama per musica) Claudio Monteverdi oli esimene ooperihelilooja. Ta tegutses Mantovas ja Veneetsias. Tema ooper ,,Orpheus" (,,Orfeo") on esimene tervikuna säilinud teos omas zanris. Monteverdi avaldas juba 15-aastaselt oma esimese motetikogumiku. 1589. a alustas ta karjääri Mantovas, hertsog Gonzaga õukonnakapellis (algul vioolamängija ja
uusatika komöödia meeldivalt humoorikas, poliitiliselt tagasihoidlik ja harva satiiriline, küll aga frivoolne. Teemadeks on perekonnaasjad, kaotsiläinud lapsed, edasilükkunud abielud, peidetud varandused; peaosa mängib kõigis riukalik ja nutikas ori. Tegelikult on see romantiline kommetekomöödia, mis on kaotanud kõik oma religioosse päritolu jäljed ja kus pole ka enam koori. Selline oli kreeke komöödia, mida mängiti hiigelsuurtes kõrge lava ja viimistletud lavatehnikaga hellenistlikes teatreis ning millega tutvusid roomalased, kui nad Kreeka oma impeeriumisse haarasid. Hästi arusaadav ja omaksvõetav kreeka komöödia levis Itaaliasse, kus tegi läbi mõned märkimisväärsed muutused ja inspireeris rooma komöödia kaht peamist autorit Plautust ja Terentiust. Sealt võtsid nad oma süzeed ja mitmed põhitegelased, nagu äkkvihaga vanamehed, noored liiderdajad ja teenistusvalmis orjad. Plautus, kellelt on säilinud 20 näidendit, on peamiselt tõlkija ja
Tsüklinimi:Transtsendentsed etüüdid’’. 10. Romantiline ooper – Mille vastu oli huvi ja kust võeti ainestik? Ooperipealinn?Miks Pariis? Ainestik võeti antiikajaloost-ja mütoloogiast ning rüütlilegendidest,ent järjest enam pöörduti ajalooliste ja olustikuliste süžeede poole.Ooperipealinnaks oli Pariis,sest seal oli olemas raha,mis võimaldas-erinevalt enamikust Euroopa muusikateatritest-tuua välja kulukate dekoratsioonide,kostüümide ja keeruka lavatehnikaga etendusi. 11. Itaalia – Miks oluline? ooperižanrid? Miks sõltus „toodang“ publikust? Teosed üheks hooajaks?(Kastraadikultus).Peategelased keskklassist või eluheidikud?Esindajad? Itaalia on ooperi sünnimaa,seal kujunes välja Itaalia ooper.Ooperižanrid olid koomiline ja tõsine ooper.Ooper loodi üheks korraks,ei lavastatud uuesti.19.sajandil lõppes kastraadikultus,oluliseks said naislauljad.Esindajad olid Rossini,Giuseppe Verdi ja
tagasihoidlik ja harva satiiriline, küll aga frivoolne. Teemadeks on perekonnaasjad, kaotsiläinud lapsed, edasilükkunud abielud, peidetud varandused; peaosa mängib kõigis riukalik ja nutikas ori. Tegelikult on see romantiline kommete komöödia, mis on kaotanud kõik oma religioosse päritolu jäljed ja kus pole ka enam koori. Selline oli kreeke komöödia, mida mängiti hiigelsuurtes kõrge lava ja viimistletud lavatehnikaga hellenistlikes teatreis ning millega tutvusid roomalased, kui nad Kreeka oma impeeriumisse haarasid. Hästi arusaadav ja omaksvõetav kreeka komöödia levis Itaaliasse, kus tegi läbi mõned märkimisväärsed muutused ja inspireeris rooma komöödia kaht peamist autorit Plautust ja Terentiust. Sealt võtsid nad oma süzeed ja mitmed põhitegelased, nagu äkkvihaga vanamehed, noored liiderdajad ja teenistusvalmis orjad.
aastate keskpaigas. Kaasaeglastele avaldas muljet rühma tugev aatelisus, sõltumatus publiku- ja kassahuvist ning otsinguvalmidus. Kitsamalt teatrivahendite vallas viis Hommikteater edasi eriti kõne ja liikumise tinglikku joonist, massistseene ja üldistavat lavakujundust. 19. Estonia 1920.-1930. aastail. Ants Lauter lavastajana. Estonia oli riigi esindusteatrer oma kõrgetasemelise näitlejatetruppiga (tähtede ansambel), parima lavatehnikaga ning kõiki põhizanre hõlmava tegevusega (draama, operett, ooper, ballett). 1920ndate alguses oli kunstiline juht Karl Jungholz ning sel perioodil tegi ka estonia läbi modernistlikud otsingud (ekspressionism, sümbolism). Kuid 1930ndatel sai estonia draamatrupi juhiks Ants Lauter, siis andsid põhilist tooni tõlkelised salinginäidendid ja kõrgklassika (algupärandite osakaal tagasihoidlik, põhiliselt Vilde ja Raudsepp)
· Hästi toimiv strateegia / osav teatripoliitik · Oskus näha noorte andekust · Avar pilk mõistmaks, et noorte teistsugune teater rikastab nii Vanemuise kui kogu Eesti teatripilti · Revans suhtes Pansoga Vanemuine teatriuuenduse keskusena · Toetav publik (akadeemiline noorsugu), Tartu kui avatum/avaram vaimuelu paik · Irdi kui teatrijuhi toetus · Tooming ja Hermaküla teatriuuenduse olulisemad tegijad Vanemuise lavastajad · Vanemuise uus, moodsa lavatehnikaga teatrimaja · Suhteliselt palju noori teatris (Irdi stuudio lõpetanud jt) · Paralleelnähtusena ka nt Ülo Vilimaa uudsed muusika- ja tantsulavastused Tooming ja Hermaküla lavapartneritena · Neist kujunesid suurepärased lavapartnerid. Mängisid peaosi, vastandpaari. Unt, Vahing jt teatriuuendusega seotud kirjanikud: · Mati Unt töötas 1966-72 Vanemuises kirjandusala juhatajana, kirjutas mitmeid dramatiseeringuid
annaabi.ee 
