,,Mälestuste zanr on teatrilavale asetamiseks väga keeruline," lausus Raud. ,,Siiski on tore, kui inimesed üritavad oma ajalugu ja selles olemist lahti mõtestada." Raua sõnul oli lavastuses nii võluvaid ja suure emotsionaalse pingega hetki kui ka äratuntavat koomikat. Talle meeldis Roald Jürlau karakteri esitamine (näitleja Margus Jaanovits). ,,Samuti oli väga mõjus just lõpustseen." (M.Must; EPL; 12.11.2012) «Ühelt lavastuselt saada nii see, et ühel hetkel naerad laginal ja teisel muutud kurvaks ning mõtlikuks - see on juba suur asi,» kiidab lauljatar Lenna Kuurmaa Vanemuises esietendunud «Musta pori näkku» ning lisab, et kindlasti oli see tema aasta üks erilisemaid teatrielamusi. «Kogu lavastus oli terviklik ja ladus,» ütleb Lenna Õhtulehele ning kiidab ka lavastuse visuaalset lahendust, videoprojektsioone ning muusikaosa. (Elu24; 12.11
teatrietenduste ja iga liiki seltside peo- ja perekonnaõhtute külastamine jättis noorele kirjanikule vähe mahti loominguliseks tööks. Seetõttu ei kiindunudki Tammsaare ajakirjanikukutsesse kuigi sügavalt, vaid võttis seda kui ajutist tegevusala. A. H. Tammsaare esteetiliste vaadete arengule mõjus soodsalt tema kontakt Tallinna teatrieluga. Teatrietenduste süstemaatiline jälgimine kujundas A. H. Tammsaarest kiiresti teravapilgulise teatrikriitiku, kes eelkõige nõudis lavastuselt tegelaste psüühika tõepärast läbitunnetamist. Teatrikriitilistes artiklites hakkas ilmnema kirjaniku huvi suundumine psühholoogilise realismi poole. Sõjaseaduse kehtestamine 1905. a detsembris pillas Teataja toimetuse laiali. 1906.-1907. aastal töötas Tammsaare ajalehtede Vaatleja ja Sõnumed toimetuses. Mõlema lehe toimetuses langes tema õlgadele kultuuri-, kirjandus- ja teatriküsimuste valgustamine. 1906. a tegi ta kaastööd J. Lilienbachi töölisalbumitele.
kirjanikule vähe mahti loominguliseks tööks. Seetõttu ei kiindunudki A. H. Tammsaare ajakirjanikukutsesse kuigi sügavalt, vaid võttis seda kui ajutist tegevusala. 12 A. H. Tammsaare esteetiliste vaadete arengule mõjus soodsalt tema kontakt Tallinna teatrieluga. Teatrietenduste süstemaatiline jälgimine kujundas A. H. Tammsaarest kiiresti teravapilgulise teatrikriitiku, kes eelkõige nõudis lavastuselt tegelaste psüühika tõepärast läbitunnetamist. Teatrikriitilistes artiklites hakkas ilmnema kirjaniku huvi suundumine psühholoogilise realismi poole. Sõjaseaduse kehtestamine 1905. a detsembris pillas Teataja toimetuse laiali. 1906.-1907. aastal töötas A. H. Tammsaare ajalehtede Vaatleja ja Sõnumed toimetuses. Mõlema lehe toimetuses langes tema õlgadele kultuuri-, kirjandus- ja teatriküsimuste valgustamine. 1906. a tegi ta kaastööd J. Lilienbachi töölisalbumitele.
külastamine jättis noorele kirjanikule vähe mahti loominguliseks tööks. Seetõttu ei kiindunud Anton Hansen Tammsaare ajakirjanikukutsesse kuigi sügavalt, vaid võttis seda kui ajutist tegevusala. Anton Hansen Tammsaare esteetiliste vaadete arengule mõjus soodsalt tema kontakt Tallinna teatrieluga. Teatrietenduste süstemaatiline jälgimine kujundas Tammsaarest kiirsti teravapilgulise teatrikriitiku,kes eelkõige nõudis lavastuselt tegelaste psüühika tõepärast läbitunnetamist. Teatrikriitiliste artiklites hakkas ilmnema kirjaniku huvi suundumine psühholoogilise realismi poole. Sõjaseaduse kehtestamine 1905. aasta detsembris pillas ,,Teataja" toimetuse laiali. 1906.-1907. aastal töötas Tammsaare ajalehtede Vaatleja ja Sõnumed toimetuses. Mõlma lehe toimetuse langes tema õlgadele kultuuri-,kirjanduse-ja teatriküsimuste valgustamine. 1906. aastal tegi ta koostööd J. Lillenbachi töölisalbumitele .
Algupärases näitekirjanduses sai ajastu fenomeniks August Jakobsoni draamatoodang, mis toetus eeskätt kaht vastandlikku leeri esindavate tüüpkujude teravale kokkupõrkele, panustades samas üsna tihti ka 1930. aastate rahvatükkide faktuurile. Valitsev vulgaarsotsioloogiline tõlgendusmall tõrjus lavalt koomika ja repertuaarist lääne klassika; rahvuslikku omaklassikat tabas nn. ümberhindamise laine. Näiteks nõuti Tammsaare „Tõe ja õiguse” IV osa dramatiseeringult ja lavastuselt „Pankrot” Draamateatris (lav. Andres Särev, 1950) kodanliku moraali laostava mõju näitamist jms. (Kivirähk 1994: 21–22), põhimõtteliselt ei muutnud lavastaja aga midagi (Rummo 1996: 71) ja näitlejad mängisid etenduste käigus ikkagi Tammsaare sõna ja mõtet. 1950. aastate keskel hakkas ühiskonna üldise liberaliseerumise taustal eesti teatri elujõud mõnevõrra taastuma: teatrite võimalused mängukava koostamisel muutusid vabamaks ja
annaabi.ee 
