Eestis kaevandama 1924.a. Ülgasel ja 1940 Maardus. hiljem Toolse, Rakvere maardla. Alates 1991 ei kaevandata Eestis fosforiiti ega toodeta vastavaid väetisi. Harju ja Viru lavamaa, Pandivere kõrgustik põlevkivi (alates 1916 kaevandatakse KirdeEestis) Suurimad allmaakaevandused Estonia ja Viru ning avakaevandustest Narva karjäär. Eesti on soostunud st. töhtsaim maavara turvas. / Kirde Eestis Orul, LEestis Lavassaares, LõunaEestis Sanglas. (väetamine, alusturvas, küte) Mere, järvemuda ravimuda (Väinamere äärsetes lahtedes + Liivi laht, Pihkva järv) toodetakse, kasutatakse Haapsalu ja Saaremaal MullutuSuurlahe meremuda.
PINNAMOOD Pinnamood e. reljeef on maakoore pealispinna kuju ja see koosneb väga mitmesugustest (aja jooksul muutuvatest) pinnavormidest. Pinnavormid on maakoore pealispinna osad, mis erinevad ümbritsevast alast kõrguse, väliskuju, siseehituse ja tekke poolest. Liigitatatakse nende tekkeloo põhjal. Kõrgustikud on ümbrusest kõrgemad alad, millel esineb mitmesuguseid kõrgendikke, nõgusid, orge jt väiksemaid pinnavorme. Pandivere - Emumägi 166m. Tasase pinnamoega kulutuskõrgustikud. Sakala - Rutumägi 146m. - ilmestavad rohked ürgorud (nt Karksi). Tasase pinnamoega kulutuskõrgustikud. Haanja - Suur Munamägi 318m. Rahutu reljeefiga kuhjelised kõrgustikud. Otepää - Kuutsemägi217m. Rahutu reljeefiga kuhjelised kõrgustikud. Karula - Tornimägi 137m. Rahutu reljeefiga kuhjelised kõrgustikud. Lavamaad e. platood on ümbrusest kõrgemad tasandikud, mida enamasti ääresatavad astangud. Põhja-Eestis - Harju lavamaa, Viru lavamaa. 30-70 kõrgused lubj...
Hea on teha vähemalt kolm väljasõitu Pärnumaale: nn Lääne, Põhja ja Lõuna Päikeseringi. Kõikjal on vaadata kauneid (ranna)külasid, kirikuid, mõisakomplekse, muuseume, käsitöötubasid ja loodusväärtusi. Pärnumaa suurimateks pärliteks on UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud Kihnu saar ja kultuur ning Soomaa Rahvuspark koos oma kuulsa viienda aastaajaga. Külastamist ootavad ka kaunilt renoveeritud Tõstamaa mõis, muistne Soontagana maalinn, Eesti Muuseumraudtee Lavassaares, Carl Robert Jakobsoni Talumuuseum Kurgjal, Vana- Riia maantee äärsed rannakülad jpm. ALLIKUKIVI KOOPAD Kilingi-Nõmme linna lähedal Allikukivi ürgoru nõlval saad uudistada suuri maa-aluseid koopaid. 1961. aastal avastatud põhjaveevoolu poolt liivakivisse uuristatud koobas on 33 m pikk ja kuni 2,7 m kõrge. Koobaste põhja kogunev põhjavesi väljub ürgoru nõlva jalamil pisikese allikana. Varusta end taskulambiga ja mine vaata seda salapärast kohta lähemalt
Suur osa turbast eksporditakse. Mere- ja järvemudas on ladestunud palju kasulikke mikroelemente, seetõttu kasutakse muda meditsiinis. Kasulikku järvemuda saadakse Ermistu järvest ja Värska lahest. Meremuda üleriigilise tähtsusega maardla on Mullutu-Suurlahes, kasutakse ka Haapsalu muda. Eestis loetakse mineraalveeks vett, milles mineraalainete sisaldus on üle 2 grammi liitri kohta. Tähtsamad mineraalvee leiukohad on Värska, Kärdla, Kuressaare, Häädemeeste. ((Foto: Lavassaares Pärnumaal asuvad turbaväljad.)) Küsimused 1. Nimeta Eesti tähtsamad maavarad ja nende leiukohad. 2. Millised on maavarad, mis ei uuene, kui need on kaevandamisega ammendatud? 3. Mis on põlevkivikeemia? Leia teatmikest või internetist, millised on lisaks siin nimetatutele veel põlevkivi kasutusvõimalused. 4. Nimeta, milliseid maavarasid kasutatakse hoonete ja teede ehitamisel. 5. Otsi teatmeteostest või internetist, milleks on inimesed ajaloo jooksul turvast kasutanud. Mis
annaabi.ee 
