hobuserauakujulisel t ja "skenee" mis oli "okestra" taga olev ehitis kust ja kust ilmusid näitlejad. Teater ehitati enamasti mäenõlvale, kus istmed paknesid astmeti mäeküljel. Esimeses reas olid parimad kohad kus istusid ametnikud ja rikkad kodanikud. Teatrisse pääses igast küljest mööda laiemat käiku. Näitlejad ja koor esinesid orkestral, skenee oli taustaks. Kreeka teatris kuulus tähtis osa muusikale. Koor esines ,,orkestral,,. Lavaehitised. Eesriiet Kreeka teatrites ei olnud. Lavaseadmed olid algelised. Mõnikord esitati hoones toimuvat tegevust ratastega platformil, mis koos sell olivata näitlejatega või nukkudega veeretati "Skenee" ukse kaudu lavale. Teatri Ehitiste hulka kuulusid ka kõrgemad platformid, kus rääkisid jumalaid kehastavaid näitlejad. Tuntuim oli kraana taoline seade, mille abil imiteeriti õhus hõljumist. Masina abil lennutati näidendi tegelasi ja lasti jumalaid kehastavaid näitlejaid korvis lavale, kus nad sekkusid tegevusse ja lahedasid tülisid.
· Svank põhinevad rahvapärimustel ning nende tegelasteks on koomilised tüübid, kelle inimliku rumaluse, ahnuse ja silmakirjalikkuse üle naerdakse. · Allegooria mõistukõne, õpetlikud lood elust enesest, mis antakse edasi lihtsas vormis. 13. P. truväär, trubaduur, zonglöör. S. minnesinger, spliimann H. huglaar K. aoid, rapsood R. riim 14. Keskajal toimusid draamas järgmised muutused: · Keerulisemad lavastused. · Lavaseadmed muutusid keerukamaks(võimaldasid isegi edasi anda maavärinaid, üleujutusi ja tulekahjusid). · Lavastused olid tõetruud(seetõttu jõudsid lavale koguni elusad loomad). · Näitlejate kostüümid olid kallid ja fantaasiaküllased. · Etendust saatis tavaliselt instrumentaal või vokallmuusika. 15. Keskaja draama põhiliigid: · M üsteerium vaimulik näidend, mida etendati kirikus suurte pühade ajal.
Esialgu toimusid teatri etendused kirikus, kuid hiljem kandus etenuds kirikuesisele platsile, sealt linnaväljakile. Liturgilisi näidendeid mängiti kogu euroopas. Alguses olid need ainult preestritele ja kooripoistele, kuid pärastpoole lülitusid mängu ka lihtkodanikud. Esimene teadaolev esinemine lossisaalis on 15.sajandil Hispaanias. Keskaja teater oli lihtne, kuid kui hakkasid välja kujunema remargid, siis hakkasid lavastused küllalti keeruliseks muutuma. Ka lavaseadmed hakkasid järrest keerukamaks muutuma ja võimaldasid isegi maavärinaid, tulekajusid ja üleujutsi luau. Näitlejate kostüümid olid kallid ja fantaasiaküllased. Etenudis saatis kas vokaalne või intstrumentaalen muusika. Näitekirjanduse esimeseks võrseks oli liturgiline traama. Piiblist võetud tekst oli ladinakeelne, seda esitati altari lähedal ja osatäitjad olid vaimukad. Liturgilise dramakõrval hakkas arenema ka ilmalikdraamakirjandus.
Püüab iseennast tunnetada ja tundma õppida. Sillutab oma loominuguga teed renesanssi, kus inimene tõuseb esiplaanile. Näitekirjandus Kujunes välja kristlikust liturgiast. Esialgu toimusid teartaliseeritud rituaalid kirikus, hiljem kandus etendus kirikuesisele platsile, sealt edasi linnaväljakule. Alguses olid ned kirjutatud ettekandmiseks preestlitele ja koorpoistele, hiljem ka lihtkodanikele. Teatritekstid muutusid ajajooksul keerukamaks, nagu ka lavaseadmed. Lavastused pidid olema tõetruud, laval olid ka elusad loomad, näitlejate kostüümid olid kallid ja fantaasiaküllased. Saatels oli instrumentaal või vokaalmuusika. Teater oli keskaja inimestele kunstiliikidest kõige lähemal. Näitlejad olid enamasti asjaarmastajad. Näidend kirjutati tavaliselt üheks korraks, nt mingiks tähtpäevaks. Etendused olid tasuta. Liturgiline draama - otsene piiblitekstide illustratrioon. Näitlejad vaimulikud.
Näidendid olid kristlikust liturgiast. Liturgilisi näidendeid mängiti kogu Euroopas, algul olid need ainult preestritele ja kooripoistele, hiljem aga ka lihtrahvale. 10 saj. hakkas katoliku kirik korraldama pühade ajal kiriku ees või kirikus piibliteemalisi näitemänge. 13. sajandil osales piiblilugusid kujutavates müsteeriumites ja miraaklites arvukas tegelaskond. Esitati keerulisi lavastusi. Lavaseadmed muutusid ajaga keerukamaks ja võimaldasid isegi 5 maavärinaid edasi anda. Lavastused pidid olema tõetruud, kasutati isegi elus loomi, kostüümid olid kallid ja fantaasiaküllased. Etendust saatis instrumentaal- või vokaalmuusika. 12-13 saj. müsteeriumites esinesid juba tavalised linnakodanikud. Etendati ka moraliteesid (pahede ja vooruste võitlused), miraakleid ( religioossne näidend), farsse ( usulise näidendi
istekohaga amfiteatrikujuline universaalsaal. Kaarja tagaseina ülestõstmisel liitub see fuajee, garderoobi ja esinduslike trepistikega, moodustades liigendatud hiigelruumi merele avaneva vaatega. Hoone on tsoneeritud vastavalt otstarbele. Esinejate ja administratsiooni ruumid paiknevad kahel korrusel ning on eraldi kasutatavad. Paraadse katuseterassi- hajumisväljaku all paikneb 300 vaatekohaga jäähall. Kompleksis asuvad veel kohvik, tantsu- ja keeglisaalid. Peasaalis on spetsiaalsed lavaseadmed, laes akustilised ekraanid ning prozektorid. Amfiteatri välisperimeetri kohal rõdul on kabiinid ajakirjanikele ja tõlkidele, helistuudiod ning tehnoruumid. Linnahalli viimistlus on rõhutatult tagasihoidlik, ehitusmaterjalide valik on napp. Välis- ja siseseinad on dolomiidiga vooderdatud. On kasutatud ka monumentaalseid raudbetoonist viimistlusdetaile; garderoobi piirded on liimipuidust. Domineerivad hall, sinine ja roheline toon.
Octavia lamento - hüvastijätt krooni ja Roomaga (Addio Roma). 2. p. Poppea kroonimine. Konsulid ja tribuunid ülistavad Poppeat. Saabub ka Armastus koos oma ema Veenusega (videol Veenust ei ole). Poppea ja Nero magus ja meeleline lõpuduett.I avalik ooperiteater Teatro San Cassiano. Veneetsia koolkond Sai alguse ooperiteatriga 1637. Kui Mantua koolkonnas olid ooperi taga akadeemilised jõud -> esteetilised ideed ja kultuur, siis 17. saj. Veneetsias domineeris ainult vaatemäng: keerulised lavaseadmed, kujundus. Muusika osas olid veneetslased harjunud kogumikes avaldatud aariate ja canzonettidega. Camerata ringist välja kasvanud retsitatiivne stiil oli neile võõras. Monteverdi kirjutas Veneetsias 5 ooperit, säilinud 2. 6. Cavalli "Iasone", Veneetsia koolkonna levik, Cesti 1649.a. etendus Tetro San Cassianos F. Cavalli dramma musicale "Giasone" Iason (kastraat) peab saama kuldvillaku enda kätte ning abielluma Koldrise kuninganna Medeiaga (sopran). Armastus
annaabi.ee 
