Etendus “Tõrksa taltsutus” Vaatasin hiljuti ERR arhiivist ära TRK lavakunstikateedri XIII lennu diplomietenduse “Tõrksa taltsutuse”, mille esimene vaatus ilmus 04.11.1988 ja teine vaatus 01.04.1988. Näidendi autor on William Shakespeare, lavastajaks oli Elmo Nüganen ja režissööriks Jaan Pihlak. Komöödia kujundusele andis panuse Anna Andreste ning liikumisele Mait Agu. Osatäitjaid oli mitmeid, kuid peamiselt esinesid laval Allan Noormets, Rain Simmul, Artur Talvik, Anne Reemann, Hendrik Toompere, Merle Jääger ning Andres Dvinjaninov. Komöödiast pakatav lavastus juhib mõtlema asjaolule, kus naine peab tundma oma kohta ja mees peab oma tahtmise nimel vaeva nägema. Kohati võib seda lavatükki kujutada ka tragöödiana, kuna tegutsetakse üksteise selja taga, olles üksteise soovidele ja tunnetele vastu ning eirates neid. “Tõrksa taltsutus” on kahevaatuseline etendus Shakespeare’i viievaatuselisest näidendist, mis...
6. MINA-ESITUS (E.GOFFMAN) See pilt, mida me endast loome võib olla erinev meie enda mina käsitlusest. Mõnikord inimesed loovad mingi pildi endast, et soodustada suhtlemist või täita oma muid eesmärke. Mulje kujundamist kasutatakse, et luua teistele mingi teatav mulje endast. Mõnede inimeste ees võtame me maski maha, seda nimetatakse eneseavamiseks. Goffman vaatles inimeste tegevust, kui teatrit, kus inimesed täidavad teatavaid rolle. Rolli esitatakse laval. Siis on tegemist lavapealse käitumisega (avalik, pidupäevapool, näitleb, näidatakse soovitatavat, allutakse reeglitele). Me järgmine teatud käsikirja, nõudmiseid, mida see roll meilt eeldab. Rollidel on teatavad ootused, mida rollo täitjalt oodatakse. Rolli täitmise ajal me kontrollime hoolikalt oma verbaalset ja mitteverbaalset tegevust. Sotsiaalse suhtlemise puhul on oluline, et iga inimene käituks vastavalt oma rollile. Alati ei pruugi olla tegemist
manipuleerivad oma mina-pildi ja käitumisega selleks, et luua teistele endast teatavat muljet. Mina esitamise eesmärk võib erinevates situatsioonides olla erinev. Mningate eriliste inimeste puhul vtame me aga maski maha. Seda protsessi nimetatakse eneseavamiseks. Mina -esituse uurimist alustas Erving Goffman (1959). Ta vaatles inimeste tegevust teatrina, kus inimesed täidavad teatavaid rolle. Rolli esitatakse laval. Olles laval järgime me kindalt rolli ja sel puhul on tegemist lavapealse käitumisega. Me järgime teatavat käsikirja, teatavaid nudmisi, mida see roll meilt nuab. Nendele rollidele vastavad ka teatavad ootused, mida selle rolli täitjalt oodatakse. Need rollid on aga vastassuhetes teiste rollidega. Tavaliselt inimesed teavad mida nad esitavad. Selle teistele esitatava rolli täitmise ajal me kontrollime hoolikalt oma verbaalset ja mitteverbaalset tegevust. Kui
teatavat muljet. Mina esitamise eesmärk võib erinevates situatsioonides olla erinev. Mningate eriliste inimeste puhul vtame me aga maski maha. Seda protsessi nimetatakse eneseavamiseks. Mina -esituse uurimist alustas Erving Goffman (1959). Ta vaatles inimeste tegevust teatrina, kus inimesed täidavad teatavaid rolle. Rolli esitatakse laval. Olles laval järgime me kindalt rolli ja sel puhul on tegemist lavapealse käitumisega. Me järgime teatavat käsikirja, teatavaid nudmisi, mida see roll meilt nuab. Nendele rollidele vastavad ka teatavad ootused, mida selle rolli täitjalt oodatakse. Need rollid on aga vastassuhetes teiste rollidega. Tavaliselt inimesed teavad mida nad esitavad. Selle teistele esitatava rolli täitmise ajal me kontrollime hoolikalt oma verbaalset ja mitteverbaalset tegevust. Kui inimene täidab antud rolli, siis ta
annaabi.ee 
