Enamik Hispaania jõgesid on veevaesed, vooluhulk kõigub tugevasti, suurvesi on talvel. Suuremad jõed on kärestikulised ja laevasõiduks sobimatud. Vee-energia varu on 16,5 mln. Suurimad jõed on Tajo (1010 km), Ebro (928 km), Guadiana (820 km) ja Guadalquivir (680 km). Atlandi ookeani ja Vahemere kaldalt ning loomulikult ka saartel võib leida peaaegu igat tüüpi randu. Sisemaal on nii võimsaid jõgesid, põuaseid lavamaid kui ka laiu tasandikke Almerias ja Fuerteventura saarel koguni kõrbeid. Muljet avaldavad ahelikud, nagu Püreneed ja Sierra Nevada aga ka arvukad vähem tuntud mäed katavad kogu Hispaania maismaa. Hispaaniale kuuluvad aga samuti Baleaari saared Vahemeres, Kanaari saared Atlandi ookeanis, Ceuta ja Mulilla linn Maroko põhjarannikul ning kolm saarerühma Maroko ranniku läheduses. Poolsaare lõunatipus kõrgub oma arhailises vägevuses Gibraltari kalju
Viljakamad mullad on Pandiveres ja Kesk- Eestis. · Eesti pindalast kasvavad metsad 53%, looduslikud niidud 6%, sood 22%. Metsade pindala on viimase 50 aasta jooksul kahekordistanud. · Levinumad puuliigid Eestis on mänd, kask, kuusk ja levinum metsatüüp palumets. · Looduslikud niidud jaotatakse nelja rühma: aruniidud, soostuvad niidud, lammi- ning rannaniidud. · Suuremate maastikuüksustena saab eristada madalikke ja nõgusid, lavamaid ja kõrgustikke. · Inimmõju avaldab maastikele maaviljelusi, ehitustegevuse, maavarade kaevandamise kaudu. Eesti keskkonna loodusliku tasakaalu säilitamiseks on looduskasutusest üha rohkem reguleeritud lubade ja maksuga. · Ligi 15% meie territooriumist on looduskaitse all. Teiste kaitsealade seas on Eestis viis rahvusparki: Lahemaa, Vilsandi, Soomaa, Karula, Metsasalu. · Eestis on väikse rahvaarviga riik, maailmas ligi 200 riigi hulgas umbes 150. kohal(1.01.2005
Suurim madalik on Lääne-Eesti madalik ja selle lõunaosas Pärnu madalik. ---- 25 Põhja-Eesti rannikumadalik asub Soome lahe ääres, Võrtsjärve madalik sisemaal, kõige idapoolsem on Peipsi madalik. Pandivere kõrgustiku ja Võrtsjärve madaliku vahel paikneb Kesk-Eesti tasandik. Lavamaad on ümbrusest kõrgemal asuvad tasandikud. Need levivad peamiselt Põhja- ja Kagu- Eestis (Ugandi lavamaa). Lavamaad on oma kuju saanud jää taandumise ajal ja veerikaste jõgede toimel. Lavamaid liigestavad sügavad ürgorud, mille on uuristanud jääaja lõppedes jääsulamisvesi. Suuremad orundid ehk kõrgustike vahele jäävad laugete veerudega orulaadsed pinnavormid paiknevad Väikese Emajõe alamjooksul ning Otepää ja Haanja kõrgustiku vahel. ((Foto: Hinni kanjon Haanja looduspargis on 300 meetri pikkune ja 15-20 meetri sügavune sälkorg, mille põhjas voolab kiirevooluline Enni oja.)) Mõisted kõrgustik lavamaa madalik ürgorg orund Küsimused 1
Võrtsjärve) alamkihistuteks. 130. Pinnamood ja selle kujunemine Eesti pinnamood on tasane, kõrgusvahed väikesed. Maapinna keskmine absoluutkõrgus on umbes 50 m, ligi 40% territooriumist jääb kõrgusvahemikku 50–100 m, vähem kui kümnendik maa-alast ulatub üle 100 m. Valdavad on madalad tasandikud ehk madalikud(hõlmavad umbes 46% Eesti alast), vähem on lavamaid ja lainjaid tasandikke (37%) ning kõrgustikke (15%). Nii nagu Ida- Euroopa lauskmaa teisteski piirkondades, vahelduvad ka Eesti alal kõrgustikud ja lavamaad madalike, nõgude jaorunditega. Looduslikku mitmekesisust suurendavad rohked järvenõod. Eesti lõuna- ja põhjaosas asuv kõrgem ala, mis kujult sarnaneb tömbitipulise põhja poole suunatud kolmnurgaga, erineb arengulooliselt ja loodusoludelt madalamatest osadest
annaabi.ee 
