Pandiverest Eesti suurima sademevee infiltratsiooniga piirkonna. Pandivere kõrgustiku keskosas praktiliselt puuduvad vooluveekogud ja sood.Kõrgustiku lõunaosa on põhjaosast metsasem ja esineb ka enam rabasid. Pandivere kõrgeim tipp Emumägi, mille suhteline kõrgus on 79 ja absoluutne kõrgus 166 meetrit on voor. Emumägi on PõhjaEesti kõrgeim tipp. Sakala kõrgustik asub LõunaEestis Pärnu madaliku ja Võrtsjärve vahel. Lõunaosa ulatub Lätisse, kus madaldub LoodeVidzeme lavamaaks. Kõrgem on lõunaosa, kus asub kõrgustiku kõrgeim koht, Rutu mägi (146 m). Seal asub veel Kärstna Kabelimägi 136 m ning Taageperas Pika ja Saarde mägi, kumbki 125 m. Põhjaosas ulatub Sürgavere mägi 128 m üle merepinna. Sakala kõrgustik on devoni liivakividest tuumikuga kõrgustik. Sealset lainjat moreenmaastikku liigestavad sügavad laiad ürgorud (RaudnaViljandiTänassilma, KarksiHalliste jmt.), mille põhjas leidub järvi (Õisu, Viljandi, Sinialliku)
........................................ 12 2 Sissejuhatus Põlvamaa asub KaguEestis ning piirneb põhjas Tartu, lõunas Võru, idas Venemaa Pihkva Oblasti ja läänes Valga maakonnaga. Maakond ulatub Otepää kõrgustikust Lämmijärve ja Pihkva järveni. Põlva maakonnas on 14 omavalitsusüksust ja seisuga 1. jaanuar 2010 oli Põlvamaal 31 889 elanikku. Maastikuliselt liigestub Põlvamaa kaheks: Kagu-Eesti lavamaaks, mis hõlmab maakonna lääne- ja keskosa ning Palumaaks, mis kulgeb mööda ida- ja kaguosa. Maakonnas on 128 järve, millede kogupind on 1000 ha, lisaks veel üle 40 jõe ja oja. Põlva maakond kuulub tervenisti Peipsi-Pihkva järve vesikonda, mis tähendab, et kõik vooluveekogud suubuvad Lämmijärve ja Peipsisse. Maakonnale on iseloomulik ürgorgudest liigestatud lainjas moreen- ja metsarohke sandurmaastik. Põlvamaal asuvad
Kõige rohkem sajab lõunas poolsetel aladel, Kaukasuse mäestikus ja Vaikse ookesni rannikul. Venemaa põhjarannikut uhuvad Jäämere Arktika ookeani külmad veed. Seal asuvad aastaringselt jäised, tooainerikad (nafta, jm maavarad) rannikumaastikud. Karmi kliima tõttu on neid seal raske kaevandada. Kõige sooje m ja viljakam ala jääb Euroopasse, eriti lõuna poolmik, kus asub suur lasukmaa. Aasias laiub siber, mis jaguneb: Lääne-Siberi lauskmaaks, Kesk-Siberi lavamaaks ja mägineks idaosaks. Aasiasse jääb veel ka pajude saasrte ja poolsaartega liigestatud Kaug-Ida rannik. Venemaal on maailma riikidest pikim rannajoon, kuid laevatatavele veel juurdepääs on kehv. Suurem osa rannajoonest asub külmadel aladel ja on aasta läbi jäätunud. Venemaa hiiglaslikku territooriumi läbivad suured veerikkad laevatatavad jõed: Jennisei, Ob, Leena, Don, Volga (Euroopa suurim jõgi). Suuremad järeved on Siberis asuv sügavaim mageveeline järv Baikali
pinnakatteks. Pinnakate on tekkinud kõige hiljem, peamiselt viimase jääaja jooksul ja peale seda. Läänemere ümbrust hõlmav u. 1mln km2 suurune nelinurkne mandrilise maakoore plokk kujunes välja siis, kui sulgus ürgne Svekofennia ookean (Svekofennia kurrutus 1,9 mrd a.t.) Moodustus Svekofennia kurdmäestik, tulevane Eesti asus selle mägimaastiku keskosas, mida pidevad kulutused tasandasid künklikuks tasandikuks (lavamaaks). Vana, Kesk ja Uusaegkonna kõikuvliikumised tekitasid maakoorde laugeid vagumusi, milesse moodustusid settebasseinid (Balti sünekliis), vähemliikuvatest maakooreosadest kujunesid kilbid (Fennoskandia kilp). Tektooniliste survepingete mõjul tekkisid Eesti erinevates piirkondades kerkealad (ValmieraMõnisteLokna) ja tektoonilised rikked (Aseri, Ahtme jt.) Aluskorra moodustavad Eesti alal aguaegkonnas (mld a.t.) tekkinud moondekivimid: gneisid, kvartsiidid ja
materjali asemele. Pinnakattes on valdavad Pleistotseeni setted, Holotseeni setted katavad Pleitotseeni katkendlikult ja õhukese kihina. Läänemere ümbrust hõlmav u. 1 mln km² suurune nelinurkne mandrilise maakoore plokk kujunes välja siis, kui sulgus ürgne Svekofennia ookean (Svekofennia kurrutus 1,9 mrd a.t.). Moodustus Svekofennia kurdmäestik, tulevane Eesti asus selle mägimaastiku keskosas, mida pidevad kulutused tasandasid küklikuks tasandikuks (lavamaaks). Vana-, Kesk- ja Uusaegkonna kõikuvliikumised tekitasid maakoorde laugeid vagumusi, millesse moodustusid settebasseinid (Balti sünekliis), vähemliikuvatest maakooreosadest kujunesid kilbid (Fennoskandia kilp). Tektooniliste survepingete mõjul tekkisid Eesti erinevates piirkondades kerkealad (Valmiera-Mõniste- Lokno) ja tektoonilised rikked (Aseri, Ahtme jt.) 4. Eesti geoloogilised ajastud ja ladestud. Pealiskorra vanimaks stratigraafiliseks üksuseks on vendi ladestu (125 m paksune)
annaabi.ee 
