Arvustus: "Pal- tänava poisid" fotograaf: Rait Avestik Lavastus põhineb ungari kirjaniku Ferenc Molnari romaanil "Pal- tänava poisid", mis ilmus 1906 aastal. Etenduse lavastas Aare Toikka. Tema lavalugu on VAT Teatri mängukavas alates aastast 2004. Lavastuses mängisid Meelis Põdersoo (näidendi tegelased: Ernö Nemecsek, esimene vanamees, puna- särklased jt), Mihkel Kaabel (näidendi tegelased: Janos Boka, teine vanamees, Weisz, Richter, Kolnay, Pasztor jt), Martin Kõiv (näidendi tegelased: Derzsö Gereb, Kolmas vanamees, õpetaja Racz, Leszik, Gerebi isa jt), Maarius Pärn (näidendi tegelased: Feri Ats, neljas vanamees, Csonakos, Leszik jt).
sõjamälestustele põhinev ,,Andrus Johani" Eesti nõukogude dramaturgia esikteosena avaldatud ,,Mõõk väravas" (1941) on ümbertöötlusilmumata jäänud näidendist ,,Mailaul", mis käsitles poliitvangide elu ja võitlust; teos on jäänud pealiskaudseks ega pääsenud mõjule ka teatris Tartus ega Tallinnas. Menu ei saavutanud ka sõja-aastate ühiskondlikke murranguid peegeldav näidend ,,Karastus". Isikupärases lüürilise kompositsiooni vormis on kirjutatud osaliselt värsskõneline lavalugu ,,Suveöö ilmsi", kus paralleelselt esinevad külamiljöö nii olevikku kui ka minevikku käsitlevad liinid; taas tõusevad siin esile ka kunsti ja ühiskonna vahekorrad; 1977. lavastati ümbertöötatult V. Ojakääru muusikalina ,,Vanemuises". Lühiproosat kirjutas Raud intensiivsemalt 1950. aastate teisel poolel, kogumiku ,,Silmast silma" meeleolukat, erksasõnalist ja teravamõttelist novellistikat iseloomustab problemaatika aktuaalsus, eluvaatluse värskus ja psühholoogiline pingestatus
huumor. On saanud hulgaliselt auhindu, nende seas kolm Pulitzeri.Tennesse Williams (1911-1983)-Ameerika ühendriikide lõunaosast pärit ja mitmes ülikoolis õppinud Williams osales asjaarmastajate lavastustes ning hakkas selle mõjul ka ise näidendeid kirjutama. Edu tõi kirjanikule draama ,,Klaasist loomaaed"(1945), romantilise peategelas Tom Wingfieldi meenutus oma emast ja õest Laurast. Publitzeri auhinna võitnud näidend ,,Tramm nimega ,,Iha"(1947)-on psühhoanalüütiline lavalugu Blanche DuBois` vaimsest kokkuvarisemisest sotsiaalsete , veel enam aga psüühiliste pingete tõttu. Ka teistes tema näidendites, nag ,,Suvi ja suits", ,,Kass kuumal plekk-katusel", Orpheus laskub põrgusse", ,,Aedlinn", ja ,,Iguaani öö", rajaneb konflikt unistuste ja tõeluse vastuolul. Mihhail Bulgakov (1891-1940)-Sündis Kiievis vaimuliku akadeemia proffessori suures kultuurilembelises
1964 "Sügismaastikud", seitse laulu naiskoorile/segakoorile (Viivi Luik) - "Looduspildid III" "Tasase maa laul" meeskoorile (Paul-Eerik Rummo) "Ühtehoidmise laul" meeskoorile (Paul-Eerik Rummo) "Luigelend", kammerooper (libreto Osvald Toominga põhjal Enn Vetemaa, stsenaarium Kaarel Ird) 1965 "Hamleti laulud I, II" meeskoorile (Paul-Eerik Rummo) "Meestelaulud", kümme laulu baritonile ja meeskoorile (rahvaluule, seadnud Paul-Eerik Rummo) "Meestelaulud", lavalugu meeskoorile ja lugejale (rahvaluule) "Luigelend", süit samanimelisest ooperist sümfooniaorkestrile 1966 "Kevadkillud", kuus miniatuuri naiskoorile (Jaan Kaplinski) - "Looduspildid I" "Kiigelaulud", kuus laulu naiskoorile (rahvaluule) - "Eesti kalendrilaulud IV" "Kümme haikut" häälele ja klaverile (Jaan Kaplinski) "Lauliku lapsepõli" naiskoorile (rahvaluule) 1967 "Vanemuine", kantaat segakoorile ja sümfooniaorkestrile
(Valgemäe 1979: 31; Valgemäe 1990: 68–69). Rahvusliku ajaloo ja ühismälu temaatikat kandsid suurel määral eesti klassika lavatõlgendused, ideoloogilise lubatavuse piire kompavasse lähiajaloo kajastusse andsid oma osa kaasaegsete prosaistide (Paul Kuusberg, Mats Traat, Juhan Peegel jt.) loomingu dramatiseeringud; neist kõige põhjalikumalt on dokumenteeritud Mats Traadi romaanil põhinenud Voldemar Panso dramatiseeringu ja lavastuse „Tants aurukatla ümber” lavalugu (1973 Draamateatris) koos ajastuomaste ideoloogiliste vaenamistega (vt. Vellerand 2006). Aastakümne dominandiks võis üldise poliitilise süsteemi suletuse ja jäikuse kiuste pidada nn. uuendajate anderikast põlvkonda; eespool mainitute kõrval tuleb nimetada veel Rein Aguri 1970.–1980. aastate lavastusi Nukuteatris, mis haakusid noore režii suundumustega. Kümnendi teiseks pooleks oli vabam metafoorsus jõudnud mitmete lavastajate loomingusse, olles aga pahatihti ka tublisti lahjenenud
annaabi.ee 
