Helilooja ühendab ooperlik- sümfoonilise printsiibi nukuteaterlike joontega: nukkude maailm kujutab endast inimelu - lootuse, kannatuse ja võitude allegooriat. Tsaikovski on tunnistanud, et südamelähedasem zanr on talle sümfoonia, sest see suudab tabada inimtunde kõige hapramaid ja peidetumaid varjundeid. Ta on loonud üle 30 sümfoonilise teose. Ooperi vastu tundis Tsaikovski elavat huvi, ta hindas ooperit eriti selle tõttu, et see on tänu tekstile ja lavalisele tegevusele hästi mõistetav ka laiemale kuulajaskonnale. Tsaikovski ooperid nagu ka sümfooniad on dramaatilise põhikarakteriga ja rajanevad psühholoogilisel konfliktil. Tegevuse tõukejõuks on mingi tugev emotsioon - armastus, armukadedus, auahnus, vihkamine või midagi muud selletaolist. Tsaikovski pooldab elulist tõde ooperilaval. Ta ei armasta muinasjuttu, mütoloogiat, väliseid efekte ja põnevusega ülevürtsitatud sündmustikku. Inimestega igapäevasest elust
erilisel kohal. Helilooja hendab ooperlik-smfoonilise printsiibi nukuteaterlike joontega: nukkude maailm kujutab endast inimelu - lootuse, kannatuse ja vitude allegooriat. Taikovski on tunnistanud, et sdamelhedasem anr on talle smfoonia, sest see suudab tabada inimtunde kige hapramaid ja peidetumaid varjundeid. Ta on loonud le 30 smfoonilise teose. Ooperi vastu tundis Taikovski elavat huvi, ta hindas ooperit eriti selle tttu, et see on tnu tekstile ja lavalisele tegevusele hsti mistetav ka laiemale kuulajaskonnale. Taikovski ooperid nagu ka smfooniad on dramaatilise phikarakteriga ja rajanevad pshholoogilisel konfliktil. Tegevuse tukejuks on mingi tugev emotsioon - armastus, armukadedus, auahnus, vihkamine vi midagi muud selletaolist. Taikovski pooldab elulist tde ooperilaval. Ta ei armasta muinasjuttu, mtoloogiat, vliseid efekte ja pnevusega levrtsitatud sndmustikku. Inimestega igapevasest elust sarnanevad ka tema ooperite tegelased.
Erinevalt balletist ei pöörata nii palju tähelepanu kehatehnikale, rohkem tähelepanu sisule. Püütakse rääkida kaasaegsetele vaatajatele olulistest asjadest. · kaasegne tants - Tants ei pea vastama mingitele normidele ega reeglitele. Iseloomulik argielulise materjali kasutamine, piiride lõhkumine kunstivormide vahel jne. Loo jutustamise asemel keskendutakse vahetule lavalisele tegevusele ning sotsiaalsele sõnumile. 32. Mis on buto, rakendusteater, objektiteater? · Buto - postmodernistlik hübriidvorm, milles on segatud jaapani traditsioonid, saksa Ausdrucktanz, flamenko jm. Kindel kehatehnika on seotud jaapanliku pimeduse- ja surmafilosoofiaga. · rakendusteater - teatrimajadest väljaspool toimivad, kogukonna ja
saj alguses selges vastandumises balletile. Rõhutatakse tantsija keha ja liigutuste loomulikkust ning isikupära. Ei pöörata nii palju tähelepanu tehnikale pigem sisule. Sisus käsitletakse elulisi teemasid. · Arengule alusepanijad: Isadora Duncan ja Marta Graham Kaasaegne tants on välja kasvanud 1960ndate moderntantsust, jõudes Eestisse pea 30 aastat hiljem. On midagi tantsu ja argikäitumise piiripealset. Loo jutustamise asemel keskendutakse vahetule lavalisele tegevusele ning sotsiaalsele sõnumile. · Eesti üks tähelepanuväärsemaid nüüdistantsijaid on Mart Kangro 32. Mis on buto, rakendusteater, objektiteater? Buto on postmodernistlik hübriidvorm, milles on segatud jaapani traditsioonid, saksa Ausdrucktanz, flamenko jm. Kindel kehatehnika on seotud jaapanliku pimeduse- ja surmafilosoofiaga. But teket on mõjutanud II maailmasõja aegsed rängad sündmused Jaapanis.
Näitleja ja tegelaskuju vahekord on ambivalentne. Teater tegeleb reaalse maailmaga, mitte metafoorselt, vaid kindlate ruumide ja inimestega. Tegelikusse ümber koondunud maailm on katki. Sõrestikud on läbinähtavad, illusioon luuakse ja purustatakse. Vaataja ei ela lõplikult kaasa, vaid vaatab, mida ja kuidas tehakse, aga mitte tegevust ennast. Fiktiivne kosmos laguneb. Näitleja ei esita enam ainult rolliteksti, nähtavalt tuleb etendaja isik. Fiktsionaalselt tegevuselt kandub tähelepanu lavalisele sooritusele. Tegelaskuju loomist/vastuvõttu mõjutavad tegurid: · Näidendisisesed aspektid: - Tegelase kujundamine draamatekstis - Näitleja isikupära inimest ennast iseloomustavad füüsilised ja vaimsed aspektid - Lavastaja idee milline raamistik on näitlejale ette antud? Näitleja ja lavastaja eesmärgid peaks olema samad. · Näidendivälised aspektid: - Tegelase kujutamine teistes teostes. Sama tegelaskuju palju mängitud, eelnev kehastus kummitusena alati kaasas
annaabi.ee 
