alates 1925. aastast Euroopas, USAs, Mehhikos ja Kuubal ning jäädvustas oma reisimuljeid hulgas luuletustes ning satiirilistes sketsides. Lisaks kirjutas Majakovski armastusluuletusi oma kirjastaja Osip Briki naisele Lilja Brikile. Kui Majakovski õnnetu suhe Lilja Brikiga oli lõppenud, armus ta 1928. aastal Pariisis olles emigranti Tatjana Jakovlevasse, kellega tahtis abielluda kuid sai korvi. Samal ajal ebaõnnestus Leningradis tema stalinlikku bürokraatiat kritiseeriva näidendi ,,Saun" lavaletoomine. Pettunud nii isiklikus kui avalikus elus sooritas Majakovski 1930. aastal Moskvas enesetapu. Teosed Esimene luuletus kirjutas ta ajakirjas "Porõv" 1913 a. ilmus esimene raamat "Ja" ,,Armastan: kolm poeemi." ,,Ameerikast." ,,Lutikas; Saun: näidendid." ,,Luuletusi ja poeeme." ,,Vladimir Majakovski: kahevaatuseline tragöödia proloogi ja epiloogiga."
vastu ja uue vormi otsinguid. Loomingu põhiteemaks uue maailma ehitamine, uue inimese kujundamine. Luuletused enesekindlad ja väljakutsuvad, väljendavad rahulolematust ümbritseva maailmaga. Püüdis luulesse tuua tänavakeelt ja futuristlikke vormiuuendusi. 1919.a avaldas esimese luulekogu ,,Vladimir Majakovski kogutud teosed". Lenini surma puhul kirjutas 3000 värsirea pikkuse eleegia. Armastusluuletused Lilja Brikile. Ebaõnnestus tema näidendi ,,Saun" lavaletoomine. Stalin nimetas teda ,,Nõukogude epohhi kõige paremaks ja andekamaks poeediks". Teostest Esikkogu ,,Mina" (1913) Poeem ,,Pilv pükstes" (1915) Poeem ,,Selgrooflööt" (1915) Poeem ,,Armastan" (1922) Luuletus ,,Seltsimees Nettele aurikule ja inimesele" Poeem ,,Vasak marss" Poeem ,,Hästi" Poeem ,, 150 000 000" ,,Järeldus" Ei, ei põrmusta armastus mühaklikud tülid, vahemaad kõik teda proovile pannud.
saatel, aga oli ka ainult palasid, mida esitas kogu orkester. Kontserdi eesmärgiks oli see, et näidata teistele noortele, et on ka muid tegevusi kui ainult näiteks linna peal hängimine või arvuti taga mängimine ja taheti näidata et suudetakse, kui seda ise ainult tahad. Esitati väga erineva sisu ja karakteriga palu ning mitmekesisust oli palju. Aga kõige üle oli ikka avalugu, mida mängiti sissejuhatuseks tervele kontserdile. Väga palju pakkus juurde ka solistide lavaletoomine, sest kui neid poleks olnud, siis oleks võib-olla kontsert tundunud natuke igav. Kui mõnele tunduski see kontsert igava ja tüütuna, siis mina nautisin seda kontserti väga. Esitatud teosed olid väga värvikad ja mitmekülgsed. Oli nii aeglase ja rahuliku sisuga lugusid kui ka kiireid ja rütmikaid palu. Üks sümpaatsemaid oli ''Qui Es'', mida esitatigi kogu orkestriga esimest korda ning mille autoriks oli sellel aastal Tõnis Kaumann. See
toetas kogu hingega bolsevikke. · Üksikvangistuses viibides hakkas kirjutama luuletusi · Luuletused enesekindlad ja väljakutsuvad, väljendavad rahulolematust ümbritseva maailmaga. · Püüdis luulesse tuua tänavakeelt ja futuristlikke vormiuuendusi. · 1919.a avaldas esimese luulekogu ,,Vladimir Majakovski kogutud teosed". · Lenini surma puhul kirjutas 3000 värsirea pikkuse eleegia. · Armastusluuletused Lilja Brikile. · Ebaõnnestus tema näidendi ,,Saun" lavaletoomine. · Pettunud isiklikus ja avalikus elus, sooris 1930.aastal Moskvas enesetapu. · Stalin nimetas teda ,,Nõukogude epohhi kõige paremaks ja andekamaks poeediks". Futurism Eestis · Eesti kirjanduses olid futuristid koguteoses "Moment" (1913) ja "Roheline moment" (1914) esinevad kirjanikud. · Futuristlikke teoseid on kirjutanud hiljem ka prosaist Albert Kivikas ja luuletaja Erni Hiir. Armluul Kii . . . . . kii . . . . . . kiii! Kippee ri-rindari kippe
ning ta hakkab oma sõprade imestuseks ja pahameeleks sporti tegema. Muusikali lõpus muudab Sandy täiesti oma imidžit ning muutub samuti ülbeks ja litsakaks Roosade Leedide liikmeks ning võtab Danny tagasi. DEKORATSIOONID Dekoratsioonid olid laval väga lihtsad. Lava oli tühi, vaid lava tagumises osas, mõlemas nurgas olid kaks korruspinki, mida vajadusel liigutati. Õnneks oli täiesti arusaadav, mis pildil öelda taheti.Korruspinkide liigutamine ja muude ajutiste esemete lavaletoomine toimus kõik etenduse käigus, ning ei tekkinud kordagi küsimust, miks see naine seda liigutab. Kõik toimus väga sujuvalt. Tüdrukutel olid enamuses seljas kleidid, mis olid väga värvilised ja peas oli paljudel peapaelad. Poisid kandsid alt laienevaid pükse ja üleskammitud juukseid. Arvan, et taheti luua 70-ndate õhkkonda ning see tuli neil suurepäraselt välja. Mulle iseenesest 70-ndad meeldivad, väga kenad riided olid. Laval on lendu tõusev muusika, mis pani jala tatsuma
olemuselt väga hea diplomaat ja läbirääkija. 1928/29 Ruut Tarmo tõi Kalmetile lugeda Hugo Raudsepa Mikumärdit, teised teatrid olid nina kirtsutanud, Kalmet sai aru, et see on erakordselt hea ja pole midagi mõelda, vaid lavale saata. Sellest sai tõeline hitt, mis purustas kõik rekordid. Vaevalt aastaga mängiti 100 etendust – sedalaadi juubel oli eesti teatriajaloos esmakordne. (mängiti ka Riias ja Helsingis (1935) Sellega sai alguse omadramaturgia ja algupärandite lavaletoomine –alguses Hugo Raudsepa uuslooming, hiljem teisigi ja tundmatuid ja ka algajaid. (Tuntud kirjanikud hakkasid teatrile tükke kirjutama. kritiseeriti palju, aga publik võttis omaks ja kiitis) Aga põhiliselt ja massiivselt (nö oma autorit) Tammsaaret, 1939 oma maja avati Tammsaare Juuditiga. Teiseks nö oma või lemmikautoriks oli Luts –nendest kujunes teatri 2 sammast: dramatism ja huumor –mõlemad tabasid rahvuslikku karakteristikat.
Mõnes lavastuses, nagu halvustav “Mis juhtus Andres Lapeteusega?” näiteks Jaan Kruusvalli “Pilvede värvid” 1966, Paul Kuusbergi järgi, rež. Grigori (Draamateater, 1983) väljendusid rahva Kromanov). 1969. aastal valmis kaks eesti tegelikud tunded ka otsesõnu. Selle näidendi filmikunsti tippteost, millel õnnestus valitsevat lavaletoomine oli üks paljudest märkidest, mis ideoloogiat täiesti vältida; Arvo Kruusemendi tõendavad, et 1980. aastate “Kevade” (Oskar Lutsu järgi) ja Kromanovi õnnestus ringhäälingul teha ära palju tänu “Viimne reliikvia”. Südamlikke ja psühho väärset tööd, vahendades ajaviidet ja uudiseid
puhata ja lõõgastuda. Seda aega kasutati lauaten- tubade korrashoidu. Lisaks sportida soovijatele nist mängides, vaadati toas või söögisaalis televii- viibisid ühe vahetuse ajal laagris teatrihuvilised sorit, mängiti õues korvpalli, võrkpalli, sulgpalli, lapsed, kelle eesmärk oli laagripäevade lõppedes visati täpsust ja suheldi omavahel; väiksemad teatrietenduse lavaletoomine, ise valmistati kos- lapsed pidasid ka lõunauinakut. tüümid, piletid, maskid, afisid, esinemist harjutati õpetaja juhendamisel ja nõu ning jõuga oli abiks Lapsi toitlustatakse kolm korda päevas sooja toi- ka Kaelapuu teatri juht Tõnis Lepp. Toimus laste duga ja enne magamaminekut antakse ööoodet. kohtumine näitlejatega. Juhendajad leidsid ka eri-
annaabi.ee 
