piltlikult mingi olukorra, nähtuse või eseme iseloomustuse Kirjanduse põhiliigid on eepika, lüürika ja dramaatika. Dialoog kahekõne Draama üldmõistena näidend, kitsamas tähenduses tõsise sisu, keerulise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend Dramaatika näidekirjandus, üks kirjanduse kolmest põhiliigist lüürika ja eepika kõrval Remark näidendi autori selgitav märkus, juhis lavastajale, näitlejale või lavakujundajale Kulminatsioon haripunkt Puänt vaimukas üllatuslik koht lühijutus, anekdoodis vms. Sõnum teade
Dialoog- Kahekõne. Dialoog on oluline kujutusvahend kirjanduses(eriti draamas), kui ka massimeedias. Idee - kirjandusteose peamine mõte, mis järeldub tekstist. Karakter - kirjandusteose tegelane, aga ka tegelase individuaalsed loomuomadused. Monoloog ehk ühekõne. Tegelase pikem omaette arutlus, milles ta väljendab oma tundeid ja mõtteid. Seda võtet kasutanud oma teostes J.Smuul ja J.Kross. Remark näidendi autori selgitav märkus, juhis lavastajale, näitlejale või lavakujundajale. Stseen - lavateose väikseim terviklik osa; etteaste. Stseenis ei muutu näitlejate koosseis laval. Näitlejate paigutust ja liikumist stseenis nimetatakse misanstseeniks. Süzee ehk sündmustik .Süzeel on kuus põhilist koostisosa: 1. ekspositsioon-teose sissejuhatus. 2. sõlmitus-sündmus-käivitab tegevuse. 3. dispositsioon-teose arendus-pinge tõus-probleemi. 4. kulminatsioon-tegevuse haripunk. 5. pööre,sündmused-pinge langeb,juhib lõpplahendusele.
· Lõpevad enamasti õnnelikult Tuntumad autorid: Jean Moliere "Meeste kool" "Naiste kool" "Naeruväärsed eputised" Eduard Vilde "Pisuhänd" Lydia Koidula "Säärane mulk" Seleta mõisted: Monoloog ühekõne. Näidendis või kirjandusteoses pikem kõne iseendaga, või publiku poole pöördudes. Dialoog kahekõne (kahe või enama isiku kõne) Remark näidendi autori selgitav märkus, juhis lavastajale, näitlejale või lavakujundajale. Stseen on vaatuse osa, mille jooksul tegelaste koosseis laval ei muutu. Rekvisiit lavastuses kasutatav tarbeese, eriti ese, mida näitleja laval kasutab (näiteks: relv, jalutuskepp jne.) Butafoor ehtsat eset matkiv lavatarve. (pudi-padi, võltssära, relv, ehted) Süzee eepilise või draamateose teema. Farss ehk jant on lühike jämekoomiline näidend keskajal Prantsusmaal. Miljöö keskkond (aeg ja ruum). Kogum väliseid elutingimusi, milles tegevus toimub.
dialoogivorm, olevikus toimuv tegevus ja pingeline arendus ning tegelastevahelised vastuolud. Vaatus draamateose suurim alajaotis. Tavaliselt jagunevad näidendid 23 vaatuseks. Stseen lavateose väikseim terviklik osa, mille vältel näitlejate koosseis laval ei muutu. Dialoog kahekõne 13 Remark näidendi autori selgitav märkus, juhis lavastajale, näitlejale või lavakujundajale. Tragöödia kurbmäng, lahendamatul konfliktil põhinev draamateos, lõppeb peategelase surmaga. Nt W. Shakespeare ,,Romeo ja Julia", ,,Hamlet"; A. Kitzberg ,,Libahunt" Komöödia naljaka sisuga näidend. Naljamäng. Nt O. Luts ,,Kapsapea" Draama üldmõistena näidend, kitsamas tähenduses tõsise sisu, keerulise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend. Dramatiseering eepilise teose draamavormi seade. Proosateksti lisatakse remargid, jaotatakse
annaabi.ee 
