Harju lavamaa lõunapiiriks võib pidada Kasari jõe ürgorgu, mis pärineb jääeelsest ajast mis on, aga nüüdseks mattunud jääjärve setete - viirsavidega. Harju lavamaa on umbkaudu 3070 meetri kõrgune lubjakiviplatood, mille enamasti tasast pealispinda liigestavad jõeorud ning mitmesugused karstivormid. Maastikuliselt esineb soid, paetasandikke ja lavajaid paekõrgendikke ning karsti ja liivatasandikke. Harju lavamaast on pikaajalise kulutuse tulemusena eraldunud mitmed lavajad saarmäed -- Tallinna Toompea, Viimsi Lubjamägi ning Suur- ja Väike-Pakri saar. Harjumaa idaosas paikneb Kõrvemaa maastikukaitseala pakkudes erakordselt kaunis looduskeskkonnas võimalusi puhkuse ja vaba aja veetmiseks inimestele. Seal on laialdast kasutamist leidnud elamusterohked looduse matka- ja õpperajad nii suvel kui talvel. Kuulsaks on saanud veebruarikuine Presidendi suusamatk Aegviidu Nelijärve Jäneda. Harjumaa looduse kaitseks on moodustatud 27 kaitseala
Lääne-Saaremaa kõrgustik (54 m) ja Ahtme ehk Jõhvi kõrgustik (81 m). Eesti pinnamoe kõrgemate alade hulka kuuluvad ka lavamaad ehk platood. Põhja- Eestis asub kaks suurt lavamaad -- Harju ja Viru lavamaa. Neid piirab põhjast Balti klindi järsk astang. Mõlemad on umbkaudu 3070 meetri kõrgused lubjakiviplatood, mille enamasti tasast pealispinda liigestavad jõeorud ning mitmesugused karstivormid. Harju lavamaast on pikaajalise kulutuse tulemusena eraldunud mitmed lavajad saarmäed -- Tallinna Toompea, Viimsi Lubjamägi ning Suur- ja Väike-Pakri saar. Viru lavamaa reljeefi teevad keerukamaks suured tehispinnavormid -- põlevkivikarjäärid ning aheraine- ja tuhamäed. Lõuna-Eestis asub Kagu-Eesti ehk Ugandi lavamaa -- ürgorgudest liigestatud 40100 m kõrgune liivakiviplatoo kõrgete astangutega läänes Võrtsjärve ääres Tammel ja idas Peipsi kaldal Kallastel. Lavamaadele võib lisada kaks suhteliselt
Keskne veesoon on Amme jõgi. Vooremaa idaserval ja lõunaosas mitmekesistavad pinnamoodi moreenkünkad ja mõhnad. Suuremad mõhnastikud jäävad Vooremaa ja Kagu-E lavamaa siirdealale. Sakala kõrgustik – jäälahkmeala kulutuskõrgustik (aluspõhjaline kõrgustik, st õhuke pinnakate ja suht. lihtne geoloogiline ehitus), ürgorgudega liigestatud lavakõrgustik, st et pinnamoes domineerivad devoni liivakividesse ulatuvatest ürgorgudest liigestatud lavajad nõrgalt lainjad ja mitmes kohas väikeste voortega moreentasandikud. Sakala kõrgustiku oosid paiknevad sageli ürgorgudes. Künklikum on kõrgustiku lõunaosa, kus asuvad ka kõrgustiku kõrgeimad mäed Rutu mägi – 146 m ja Kärstna mägi – 136 m. Suurimad kõrgustevahed tulenevadki mitte mägede, vaid ürgorgude olemasolust. Sügavaimad ürgorud on nt Tänassilma-Viljandi-Raudna, Auksi-Võistre-Karula.
Lavamaad ehk platood on ümbrusest kõrgemad tasandikud, mida enamasti ääristavad astangud. Põhja-Eestis asub kaks suurt lavamaad Põhja-Eesti ehk Harju ja Kirde-Eesti ehk Viru lavamaa. Neid piirab põhjast Balti klindi järsk astang. Mõlemad lavamaad on 30-70 m kõrgused lubjakiviplatood, mille enamasti tasast pealispinda liigestavad jõeorud. Harju lavamaast on pikaajalise kulutuse tulemusena eraldunud mitmed lavajad saarmäed (Tallinna Toompea, Viimsi Lubjamägi, Suurja Väike-Pakri saar). Viru lavamaa reljeefi teevad keerukamaks suured tehispinnavormid - põlevkivikarjäärid, aheraine- ning tuhamäed. Lõuna-Eestis asub Kagu-Eesti ehk Ugandi lavamaa - ürgorgudest liigestatud 40-100 m kõrgune liivakiviplatoo kõrgete astangutega läänes Võrtsjärve ääres Tammel ning idas Peipsi kaldal Kallastel. Lavamaadele lisaks on kaks suhteliselt kõrget tasandikku - Kesk-Eesti tasandik ning Vahe-Eesti
oosid. Maastikurajooni kõrgemas kesk- ja kirdeosas (LelleViitnaPaide kolmnurgas) lisanduvad neile veeriseliste rendsiinade ja leetunud liivmuldadega mõhnastikud, mis on Kõrvemaa kõrgeimad pinnavormid. Suurimad neist on Valgehobusemägi (106 m), Taganurga (102 m), Pärnamäe (104 m), Viitna (98 m) ja Uku mõhnastik (100 m). Kõrvemaa edelaosas Harju lavamaa piiril paikneb Paluküla mõhnastik. Mõhnastikke moodustavad omavahel liitunud seljakud, lavajad kõrgendikud (Jussi järvede ümbrus) või ka lohkudega vahelduvad kuplid. Pikimad on AegviiduPaukjärve (pikkus üle16 km, kõrgus üle 90 m), KulliKoitjärve (8 km, 92 m) ja OhepaluViitna oosistik (8 km, kõrgus Eerikul 111 m, Kõrvemaa kõrgeim koht). Oosistike, mõhnastike ja voorestike vahelised soostunud piirkonnad (76% Kõrvemaa alast) paiknevad Kõrvemaa kesk- ja põhjaosas valdavalt 5575, lõunaosas 4060 m kõrgusel. 1.4 Vetevõrk
ürgoorgudega liigestatud lavakõrgustikke (Sakala), künklikke kõrgustikke (Haanja, Otepää, Karula). Tekkelt on Pandivere ja Sakala jäälahkmeala kulutuskõrgustikud, Haanja ja Otepää liustikukeelte vahel kujunevad kuhjelised saarkõrgustikud ning Karula mandrijää serva esine kuhjekõrgustik. Kulutuskõrgendikud Välimus sõltub aluspõhja kujust, kus kõrgemas punktid asuvad aluspinna kõrgemates kohtades. Väliskujult on tasased lavajad kõrgustikud. Kuhjelised kõrgustikud Väliskuju ei sõltu aluspõhja reljeefist. Iseloomulik künklik reljeef, paksud setted, suured kõrgused ning selged nõlvad. Pandivere hiiglaslik kühm. Lainjas moreentasandik millelt kõrgub oosiahelikke, mõhnastikke ja kõrgendikke. Iseloomulik on karstumine. Sakala madalam, vaheldusrikkam. Ürgorud. Domineerivad devoni liivakividesse ulatuvatest ürgorguest
annaabi.ee 
