11b klass Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................3 OSATÄITJAD .........................................................................................3 AUTORID JA AJASTU ..............................................................................4 SISUKOKKUVÕTE ..................................................................................5 ANALÜÜS JA TÜKI LAVAELU .................................................................6 KOKKUVÕTE ........................................................................................7 KASUTATUD ALLIKAD... .......................................................................8 SISSEJUHATUS Reedel, 27. veebruaril 2009 kell 19:00 käisin Rahvusooper Estonias vaatamas Johann Strauss II operetti "Viini Veri". "Viini Veri" on elegantne ja lbus lugu kurikuulsa Viini
telgitaguseid, etendab mitmeid lõike kuulsatest tükkidest ning kirub ülemusi. Lõpus loeb ta ette äsja kätte saadud käskkirja tema vallandamise kohta. Kogu tükki saatis näitleja tihe suhtlemine publikuga. Saatpalu oma muheda ja natuke onkelliku olemusega suutis väga hästi pealtvaatajatega kontakti luua. Näiteks küsis ta vahel retoorilisi küsimusi, mängides inimeste reaktsioonidega. Oma lavaelu kirjeldamise suutis ta muuta vapustavalt humoorikaks. Sellisel moel jäi mulje, et tegu on komöödiaga, sest nalja sai kohati rohkem kui euro eest. Kuid rekvisiitor avas ennast siiski põhiliselt oma dramaatilisest küljest ning tugines täitumata unistustele. Taoliste kontrastsete ümberlülitustega tuli Saatpalu suurepäraselt toime. Kehakeel ja miimika olid üsna professionaalselt vanapoisist lavatöötaja rolli sätitud. Alguses
SISSEJUHATUS........................................................................................................3 OSATÄITJAD ..........................................................................................................3 AUTORID JA AJASTU ...............................................................................................4 SISUKOKKUVÕTE ..................................................................................................5 ANALÜÜS JA TÜKI LAVAELU ...................................................................................6 KOKKUVÕTE .........................................................................................................8 LISA.....................................................................................................................................................9 KASUTATUD ALLIKAD... ........................................................................................10
,,Musta pori näkku" Kultuuriürituse arvustus Käisin vaatamas etendust ,,Musta pori näkku". Etendus on Mihkel Raua samanimelise raamatu põhine. See on mokumentaalne* talkshow lauludega kahes vaatuses. Esietendus oli 10. novembril 2012 Vanemuise suures majas. ,,Musta pori näkku" lavaelu ja keelekasutus oli tavaelust pisut kangem ning usun, et päris külmaks ei jätnud etendus kedagi. Lavastus ning tekstid on teinud Andres Noormets, kunstnik on Maarja Meeru, videokujunduse autor on Taavi Varm, valguskunstnik on Margus Vaigur ning muusikalise kujunduse on teinud Andres Noormets, Mihkel Raud, Alari Piispea, Margus Tammemägi ja Ele Sonn. Osades on Andres Mähar, Martin Kõiv, Ott Sepp, Kais Adlas, Riho Kütsar, Margus Jaanovits, Priit Strandberg ning Marianne Kütt.
ta ei kaotaks maali ära ega keegi seda temalt röövida saaks. Kahjuks läksid asjad palju hullemat rada pidi, kui oleks võinud oodata, röövlid ründavad Theodori ja lõikavad käerauad koos osa käega ära, Theodor jääb ilma paremast käest ja Madonnast jälle. Raamatu edasine osa räägib juba väärtushinnangute suhtes selgusele jõudmisest ja sellest, kuidas Theodor ja Paula mõistavad, et nad vajavad elamiseks pigem teineteist, kui glamuurset lavaelu või siis maali. Pärast seda, kui Paula mänendzer sureb, pärandab ta kogu kompanii Paulale, kuid koos Theodoriga otsustavad nad sellest kõigest ära öelda või siis vahetavad aktsiad ja muud väärtuslikud asjad raha vastu, et alustada uut elu. Katkend /-/Saabuvaid kunstikaupmehi oli kerge ära tunda. Neil paistis olevat kiire, nad ei andnud endale aega Madonnat vaadatagi, nad vahtisid tõtlikult ringi, veendumaks, et mõnda konkurenti kohal ei ole
1958. aastal liitus Elvis sõjaväega, mistõttu kadus ta kaheks aastaks veidi eemale. Tom Parker hoolitses, et Presley nimi ei kadunud ka ajalehtedest aastail 1958 1960, kui laulja Freiburgis, Saksa FVis USA armee reamehena nr. 53310761 aega teenis. Selle aja jooksul ei esinenud Presley kordagi ja oli vaid ühel korral plaadistuudios. Kuid 1960. aastal, mil ta tagasi tsiviilisiku rolli pöördus, polnud ta populaarsus peaaegu üldse kukkunud. Nüüd jättis Elvis lavaelu veidi kõrvale ning hakkas aktiivsemalt tegutsema filminduses. . Parker tegi Elvis Presleyst filminäitleja. Alates 1956. aastast vändati viimase osavõtul kolmkümmend kolm filmi. Mis sellest, et isegi heatahtlikud kriitikud ei leidnud nende hindamiseks muud sõna kui "kohutav"! Filmidest saadud tulud olid see-eest suurepärased. Kord nõudis (ja sai!) Tom Parker filmikompaniilt Metro-Goldwyn-Mayer 25 tuhat dollarit lisahonorari
annaabi.ee 
