koostisest ja paiknemisest troposfääris; pilvisusest (pilvede hulgast, kõrgusest ja liikidest);aluspinna peegeldamisomadustest (albeedost). Mida peaks päevitaja teadma Maapinnani jõudev päikese ultraviolettkiirgus (UV-kiirgus) võib õhema osoonikihi korral olla tugevam ning inimesi, loomi ja taimi kahjustav. Ent siiski ainult võib, aga kaugeltki ei pruugi seda olla igas olukorras. Alustame ilmselgest: osoonikiht jääb lauspilves ilmaga ja ööselgi 4 selleks, mis ta päeval on, ent ultraviolettkiirgust pole. Kui päike on horisondi kohal madalal, siis läbivad kiired õhukihti kaldu ning ultraviolettkiirgus nõrgeneb oluliselt. Tuleb arvestada ka vastupidist: ultraviolettkiirgus ei jõua meieni mitte ainult otse päikeselt, vaid ka õhkkonnas hajununa ning maapinnalt peegeldununa igast küljest(liivarannas või merel võtab päike ka vilus)
50. Passiivsed jahutusmeetodid Levinuimad on akende või terve fassaadi ette paigutatavad staatilised või eraldatavad lamellid, sirmid ja varjud Aknaklaasidele paigutatavad selektiivkiled päiksekiirguse takistamiseks 51. Päevavalgusfaktori arvutus Lähtutakse ISO tehnilise komitee CIE poolt koostatud standardiga kirjeldatud taeva matemaatilisest lauspilvisuse mudelist, mis iseloomustab valguse jaotumist lauspilves taevalaotusel. Taeva lauspilvisuse mudeli põhjal arvutatud prognoos on reaalsete valgustingimustega võrreldes konservatiivsem. 52. Valgustuse worst-case analüüs Pikaajaliste mõõtmisandmete või erinevate matemaatiliste mudelite põhjal arvutatakse nö prognoostaeva heledus, millest reaalse taeva heledus on suurem vähemalt 85% kogu aasta jooksul ajavahemikus 9 kuni 17. 53. Pindade heledused Pindade heledusi on vaja arvutada sellepärast, et visualiseerida pindadelt hajuva ja
kütta elumaju – ka see kaudne päikeseküte on Eestis küllalt hästi levinud. Niiviisi tuleb soe majja näiteks Paldiski reisisadama terminalis, Rõuge põhikoolis ja Jägala kirikus. (Krustok jt, 2012) Päikeseenergia kasutusvõimalustest üldisemas plaanis Pooljuhtpäikeseenergeetika seadmete, päikesepaneelide abil saab elektrienergiaga varustada eriseadmeid ja/või anda energiat välisesse elektrivõrku. Lauspilves päevadel on aga päikesepatareide tõhusus ja toodetav elektrienergia hulk suhteliselt väike. Päikesepatareisid saab paigaldada nii tarbekaupadesse kui ka ehitistesse ning suurtesse keskelektrijaamadesse. Praegusajal on päikest püüda kallis sest paraku ei suuda me siinset kiirgusenergia varu täielikult ära kasutada: suvel paistab päike enamik osa päevast nii, et lõuna suunas
valgustatuse. Objekti elementide kuju toovad kujutisel esile nende elementide värvuse ja peegeldusvõime erinevused. Objekti ja selle elementide mahtu ning pindade struktuuri annab kujutis hajuvalguse puhul halvasti edasi tal puudub sügavus ja reljeefsus, niisugust kujutist ja seetõttu ka hajuvalgust nimetatakse mõnel juhul lamedaks. Loomuliku hajuvalgustuse klassikaline näide on valgustus sombusel päeval, kui taevas on lauspilves. Tehislikuks hajuvalgustuseks kasutatakse tavaliselt haju- või (eelistavalt) varjuvabu valgusteid. Kasutada saab ka muid valgustusvahendeid, kui nende valgus läbib hajuteid või on suunatud mingile hajutavalt peegeldavale pinnale (näiteks valgele toalaele) ning võtteobjektile langedes paktiliselt ei tekita varje, seejuures on aga tegemist suhteliselt suurte valguskadudega. Hajuvalgust kasutatakse laialdaselt
talvel tugevad tuisud. Noores tsüklonis võib eristada kolme suurt tsooni, kus ilm on oluliselt erinev: Esimeses tsoonis vastavad pilvitus ja sademed sooja frondi vastavatele omadustele. Teises tsoonis valitseb tüüpiline külma õhumassi ilm kas kestvate selgimiste ja sademeteta või ulatusliku rünkpilvituse ja hoogsadudega, sõltuvalt külma õhumassi omadustest. Kolmandas tsoonis- noore tsükloni soojas sektoris on soe õhumass tavaliselt stabiilne ja ilm on kas selge või lauspilves. Okludeerunud tsükloni ilma põhiline erinevus noore tsükloni ilmast seisneb sellest, et maapinnal soe sektor kas täielikult puudub või esineb ainult tsükloni äärealas ega oma suuremat tähtsust. Oluline vahe ilmas noore või okludeerunur tsükloni läbiminekul tekib ainult siis, kui okludeerunud tsükloni tsenter läbib antud punkti põhja poolt. Pilet nr. 15 Taimede kasvu ja arengu sõltuvus temperatuurist. Aktiivne ja efektiivne temperatuur
suhteliselt soojema õhumassi peale. Edasiliikudes toob front endaga kaasa kõigi nende omaduste kiireid muutusi antud punktis. Frondi õhumassi omadustest. Kolmandas tsoonis- noore tsükloni soojas sektoris on soe õhumass tavaliselt stabiilne ja ilm on kas selge või lõikumist maapinnaga nimetatakse fondijooneks. Frondid tekivad õhuvoolude koondumisel, kui kahe erineva õhumassi lähenedes gradiendid lauspilves. Okludeerunud tsükloni ilma põhiline erinevus noore tsükloni ilmast seisneb sellest, et maapinnal soe sektor kas täielikult puudub või kasvavad. Fronti, mis liigub külma õhu suunas nimetatakse soojaks frondiks ja vastupidi. Õhumassi aktiivsuse järgi eristatakse: 1)soe front – esineb ainult tsükloni äärealas ega oma suuremat tähtsust. Oluline vahe ilmas noore või okludeerunur tsükloni läbiminekul tekib ainult siis, kui
Õhus sisalduv veeaur ja tolm ning pilved hajutavad samuti kiirgust ning muudavad selle suunda. Seetõttu tekivad õhkkonnas erinevad kiirgusvood. Päikesekiirgust, mis saabub Maale paralleelsete kiirte kimpudena, nim otsekiirguseks. Päikesekiirguse seda osa, mida hajutavad veeaur, tolm ja pilved, nim hajuskiirguseks. Otse- ja hajuskiirguse summa kannab kogukiirguse ehk summaarse kiirguse nimetust. Päikesepaistelise ilma puhul esineb nii otse- kui ka hajuskiirgust. Kui taevas on lauspilves, siis jõuab Maale ainult hajuskiirgus. Maapinnale saabunud päikesekiirgusest peegeldub osa tagasi maailmaruumi ja seda nim peegeldunud kiirguseks ehk albeedoks. Tume maapind neelab palju kiirgust. Hele maapind (lumi, rannaliiv) peegeldab päikesekiirgust tagasi. Kiirguse lainepikkus sõltub kiirgava keha temp.-st. Päikese pinnal valiteb kõrge temp (~6000 C). Seetõttu on päikesekiirgus lühilaineline. Kuna maapinna temp. on tunduvalt madalam kui päikesel, siis on Maalt
tekitab objekti elementide praktiliselt ühesuguse valgustatuse. Objekti elementide kuju toovad kujutisel esile nende elementide värvuse ja peegeldusvõime erinevused. Objekti ja selle elementide mahtu ning pindade struktuuri annab kujutis hajuvalguse puhul halvasti edasi tal puudub sügavus ja reljeefsus, niisugust kujutist ja seetõttu ka hajuvalgust nimetatakse mõnel juhul lamedaks. Loomuliku hajuvalgustuse klassikaline näide on valgustus sombusel päeval, kui taevas on lauspilves. Tehislikuks hajuvalgustuseks kasutatakse tavaliselt haju- või (eelistavalt) varjuvabu valgusteid. Kasutada saab ka muid valgustusvahendeid, kui nende valgus läbib hajuteid või on suunatud mingile hajutavalt peegeldavale pinnale (näiteks valgele toalaele) ning võtteobjektile langedes paktiliselt ei tekita varje, seejuures on aga tegemist suhteliselt suurte valguskadudega. Hajuvalgust kasutatakse laialdaselt mitme kaameraga filmimisel ning televisioonis, kus
külma sektori tagalaosa ja tsükloni soe sektor. Esimeses tsoonis vastavad pilvitus ja sademed sooja frondi vastavatele omadustele. Teises tsoonis valitseb tüüpiline külma õhumassi ilm kaskestvate selgimistega ja sademeteta või ulatusliku rünkpilvitusega ja hoogsadudega, sõltuvalt külma õhumassi omadustest. Kolmandas tsoonis noore tsükloni soojas sektoris on soe õhumass tavaliselt stabiilne ja ilm on kas selge või lauspilves. Viimasel juhul on taevas kaetud madalate kihtpilvede või advektiivse uduga. Võib sadada nõrka uduvihma. Tsükloni täitumise staadiumis sademed nõrgenevad ja sademeteala ei moodusta enam pidevat tsooni. Pilet nr.15 Taimede kasvu ja arengu sõltuvus temperatuurist. Aktiivne ja efektiivne temperatuur. Taimede arengu hindamine temp. arengu alusel. Üldine veeringe looduses. Õhuniiskuse karakteristikud. Taimede kasvu määravad ära: 1) fotosünteesi protsess: süsinuku sidumine
külma sektori eesmine ja keskmine osa, külma sektori tagalaosa ja tsükloni soe sektor. Esimeses tsoonis vastavad pilvitus ja sademed sooja frondi vastavatele omadustele. Teises tsoonis valitseb tüüpiline külma õhumassi ilm kaskestvate selgimistega ja sademeteta või ulatusliku rünkpilvitusega ja hoogsadudega, sõltuvalt külma õhumassi omadustest. Kolmandas tsoonis noore tsükloni soojas sektoris on soe õhumass tavaliselt stabiilne ja ilm on kas selge või lauspilves. Viimasel juhul on taevas kaetud madalate kihtpilvede või advektiivse uduga. Võib sadada nõrka uduvihma. Eesti aladele jõudnud tsüklonid on enamasti okludeerunud. Okludeerunud tsükloni ilma põhiline erinevus noore tsükloni ilmast seisneb selles, et maapinnal soe sektor kas täielikult puudub või esineb ainult tsükloni äärealas ega oma suuremat tähtsust. Seega võib siin eraldada ainult kahte enam-vähem selgelt
· Kas lennuki vari on lennukist suurem või väiksem? · Näeme, et pilvede vahelt väljuvad hajuvad valguskiired, kuigi peaksid paralleelsed olema. Milles on asi? · Näeme, et tähed vilguvad. Miks? Vihje: õhu murdumisnäitaja oleneb temperatuurist. · Taevas paistab Kuu. Kas Kuu on valgusallikas? Kuidas seda tõestada? · Kuidas tekivad Kuu faasid? Kas neid põhjustab Maa vari Kuul? · Korstnatest väljub suits, kust tuul puhub? · Kui taevas pole lauspilves, siis sageli tundub, et meie kohal on pilvede vahel auk, aga kaugemal on kogu taevas kaetud pilvedega. Kas ongi nii, et just meie kohal on taevas selge? 2.4. Veekogud · Miks järvest voolab välja tavaliselt üks jõgi, aga sisse mitu (Peipsi, Võrtsjärv jne)? · Kus on paadiga kasulik jõel sõita, kas keskel või kalda ääres? Vihje: jõe voolukiirus on keskel suurem kui kalda ääres. · Kust otsida jões koolmekohta? Vihje: vedeliku voolamisel kehtib seos S . v =
annaabi.ee 
