Soome lahe vett radioaktiivsusega, nüüdseks on see ohutuks muudetud) Ohtlikud ained võivad sattuda ka inimeste toidulauale. Läänemere rannatüübid Eesti rannikut iseloomustavad poolsaared, saared lahed settekivimid mere taandumine ja maa kerkimine JÄRSAKRANNAD neis paljanduvad aluspõhja settekivimid (lubja- ja dolokivid) lainetuse kulutuse järel tekkinud pangad ja astangud LAUSKRANNAD nii kulutus- kui kuhjevorm nt. moreenrand (kivide ja rändrahnude rohkus), kliburand, liivarand(luited), möllirand (toitainerikkad, rannaroostikud), paerand Esinevad ka laiud Rootsis ja Soomes esineb skäärrannikuid (kristalsetest aluskorra kivimitest kaljusaared), Eestist lõuna poole minnes on sirgjooneline, saarteta rannik (Läti, Leedu jne) Läänemere areng (Etappide nimed on määratud sellele ajale tüüpiliste limustetükkide põhjal)
püsivama temperatuuriga külmem vesi. termokliin(temp. järsu muutumise kiht) halokliin(soolsuse järsu muutumise kiht) 8. Põhja Eest ranniku alad 9. tugevad tuuled, mis omakorda võimendavad sademeid 10. Läänemeres onn väike veemass ja kehv veevahetus. 11.toiduahela näide 12. kauba ja inimeste vedu, kalandus, turism 13. poolsaared, lahed, saaderd, settekivimid, uute alade kerkimine 14. järsakrannad- Rannamõisa, Muuksa, Ontika, (purtse hiiemäe) lauskrannad-Vilsandi, vaika saar 15. kuhjerannad on enamjaolt lõuna osas (läti, lrrdu, poola, venemaa, saksamaa), kulutusrannad põhjas ja läänes (poolsaarte tippudes) 16. liustikud hakkasid sulama, ühines atlandi ookeaniga, veetase ühtlustus,maakoor tõusis, veetase hakkas alanduma, soolsus vähenes 17. eesti asub parasvöötme niiske kliimaga alal, kus sademete hulk on aurumisest suurem 18. sugisel ja kevadel rohkem vett kui talvel ja suvel 19. võhandu, pärnu, põltsamaa
sõitjate- ja kaubavedu. 13. Iseloomusta Eesti rannikut ja protsesse, mis seda kujundavad. V: Eesti rannikut tervikuna iseloomustavad arvukad poolsaared ja lahed, rohked rannikumere saared (üle 1500), settekivimid, lainetuse tekitatud kergesti kulutavad ja kuhjuvad setted ning maakoore aeglane tõus kogu ranniku ulatuses. 14. Nimeta Eestis esinevaid järsk -ja lauskrandasid. V: Järskrannad: Rannamõisa, Muuksi ja Ontika. Lauskrannad: Harilaiu liivarand, möldri moreenrand 15. Kirjelda kulutus- ja kuhjerandade levikut Läänemere rannikul. V: Rootsis ja Soomes, kus paljanduvad eelkambriumi kristalsed kivimid, valitseb tugevasti lahtedest ning poolsaartest liigestunud skäärirohke kulutusrannik.Lätis ja Leedus, kus rannik tektooniliselt vajub, on see suhteliselt sirgjooneline, saarteta ja põhiliselt kuhjeline. 16. Iseloomusta Läänemere arengut viimase 13 000 aasta jooksul. V: EUROOPA KLIIMA 1
*Lausk- ja järsakrannad. *Järsakrannad on seotud aluspõhja settekivimite paljandumisega. (lubjakivi, dolomiit millesse ajapikku on kulutatud kõrged püstloodsete seintega pangad) *Järsakrandade hulgas esineb ka pudedatesse kvaternaari setetesse murrutatuid astanguid, mis on pankadest madalamad ja laugemad ning kaetud rusukaldega. Mis vahe on kuhje- ja kulutusrannal? *Järsakrannad tekkinud lainete kulutuse tagajärjel. *Lauskrannad nii kulutus kui ka kuhje. *Kulutusrand Nt. Paerand.(lubjakivi karstunud, hästi näha) *Moreenrand- kulutusrand, kivide ja rändrahnude rohke. *Peamised kuhjerannad: liiva-, mölli- ja kliburannad. *Liiva- ja kliburannad on tekkinud lainele avatud rannikulõikutel. *Tormilainega uhatakse rannale klibu ja liiva ning moodustavad rannavallid ja maasääred. *Liivarandadel on rannavallid kaetud luidetega. Läänemere areng
*Lausk- ja järsakrannad. *Järsakrannad on seotud aluspõhja settekivimite paljandumisega. (lubjakivi, dolomiit – millesse ajapikku on kulutatud kõrged püstloodsete seintega pangad) *Järsakrandade hulgas esineb ka pudedatesse kvaternaari setetesse murrutatuid astanguid, mis on pankadest madalamad ja laugemad ning kaetud rusukaldega. Mis vahe on kuhje- ja kulutusrannal? *Järsakrannad tekkinud lainete kulutuse tagajärjel. *Lauskrannad nii kulutus kui ka kuhje. *Kulutusrand Nt. Paerand.(lubjakivi karstunud, hästi näha) *Moreenrand- kulutusrand, kivide ja rändrahnude rohke. *Peamised kuhjerannad: liiva-, mölli- ja kliburannad. *Liiva- ja kliburannad on tekkinud lainele avatud rannikulõikutel. *Tormilainega uhatakse rannale klibu ja liiva ning moodustavad rannavallid ja maasääred. *Liivarandadel on rannavallid kaetud luidetega. Läänemere areng
annaabi.ee 
