sobib eesti k rõhulisusega, ,,Suviõhtu maal" Jamb: U-/U-/U-/U-/U-/U, on soe ja sä-de-lev kui va-se lõi-ge; algab enamasti 1silbilise sõnaga Daktül: -UU/-UU/-UU/_U, sõi-da-vad mu-tid ja sõi-da-vad hii-red Amfibrahh: U-U/U-U/U-U, ja ta-han su kan-da-de kau-du, algab enamasti 1silbilise sõnaga Vabavärss: eelistatud tänapäeval, vaba rütmilistest ettekirjutustest. Samas hea luuletaja ikkagi ise tajub rütmi (võib olla varieeruv, vabavärsis rütm pigem lausetasandil), üldiselt riimi ei esine Rõhuline värsisüsteem Rõhulised e aktsendilised värsimõõdud sarnanevad silprõhulistega kindla arvu värsitõusude poolest ning seega ühtlase rütmi poolest. Värsilanguste arv aga muutlik, seetõttu korrastatud värsijalgu ei teki. Vabavärss Kui luuletus on silbiliselt korrastamata ja rütmilt korrapäratu, on tegu vabavärsiga. Proosakõnest eristab vabavärssi sõnade, sõnaühendite ja lausete värsiline liigendamine,
Nendes keeltes ei ole süntaktiliselt domineerivat sõnajärjetüüpi, sõnade järjekord oleneb teksti- ja stiiliteguritest. Eesti keele transitiivlause neutraalne põhijärjestus on SVO. Rohkem kui 75% maailma keeltest kasutab SVO ja SOV sõnajärge. 10-15% keeltest on VSO-keeled VOS-keeled on haruldased, mõned üksikud keeled on ka OVS. Paljud keeled kasutavad erinevates lausestruktuurides erinevat sõnajärge. Fraasi tasandil on keeltes tavaliselt rangemad sõnajärjereeglid kui lausetasandil. Sõnajärjetüpoloogia seisukohalt on tähtis veel seotud morfeeme kasutavate keelte morfoloogiline tendents eelistada kas sufikseid või prefikseid. 38. Lausetüübid ja lausetevahelised seosed. Lause prototüüp on lihtlause. Süntaksi tähtsaim omadus on võime siduda põhilisi lausestruktuure teineteisega. Kui lause esineb teise lause liikmen on tegemist alistussuhtega. Kõrvuti, samal strukuuritasandil ja samas süntaktilises funktsioonis esinevad laused on rinnastatud.
(Kaua aega arvatai, et rõhk ongi seotud ainult artikuleerimisega ei vasta tõele). Keeltes võib olla kinnistunud pearõhk (nt eesti k 1. silbil, poola k eelviimasel silbil). Prantsuse keeles ei ole pearõhk kinnistunud kõnes raske sõnade piire eristada. Toon on mingi üksuse (nt silbi) heli kõrgus suhtes ümbrusega, nt sama sõna teiste silpidega. On keeli, milles toon eristab tähendust. Eesti keele seisukohalt on toon oluline intinatsiooni defineerimises tooni muutus lausetasandil. Toonikeeltes eristab toon tähendust (nt WALSist, fayu, mandariinihiina) Intonatsioon on toonimuutus lause tasandil. Vt nt ka Pärtel Lippuse kursust http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/1049/foneetika_programmiga_praat.pdf ja programmi PRAAT http://www.fon.hum.uva.nl/praat/ Loeng 4 - II. osa Kiri. Kirjasüsteemid. Kirja sekundaarsus kõne suhte kiri on kõnega võrreldes väga noor ja ebatähtis keele aregus seisukohalt.
Korraldus- õppetund peab olema ratsionaalselt korraldatud, see peab olema plaanikindel, tihe õpetaja poolt hästi suunatud, ökonoomse ajakasutusega ning terviklik. Tulemus- tunni kasutegur peab olema võimalikult suur, st edasiantavast õpiinformatsioonist peavad õppijad võimalikult palju omandama. Tähtis ei ole tunnis mitte see, kui palju õpetaja õpetab, vaid see, kui palju õppijad tunnis omandavad. 4. Küsimused ja korraldused eesti keele tundides Küsimused lausetasandil: Küsimused lause kohta täidavad kahte eesmärki: aitavad õpilastel sooritada lause mõistmiseks kasulikke muuteoperatsioone (seostada teabe-üksusi) ning annavad õpetajale tagasisidet (teavet lausete mõistmise taseme kohta). Küsimused lause sisu taastamiseks. Baaslausete puhul esitatakse küsimused iga lauseliikme kohta. Selline analüüs on vajalik esimesel koolietapil. Hiljem tuumlause mõistmine harilikult lastele probleemiks ei ole
annaabi.ee 
