on sellega kaasnev kõnepuue. Õige Vale 2. Kommunikatsioonipuuded jaotuvad kõne- ja keelepuueteks. Kõnepuude puhul on probleemiks: keelevahendite kasutamine rääkides kõnetegevuse realiseerimine kõne mõistmine 3. Logopeedi töö eesmärgiks on kommunikatsioonipuuete: ennetamine ravimine kõrvaldamine leevendamine 4. Alakõne tunnusteks on: pidurdunud motoorika areng häälduspuuded agrammatism sõnavara ja lausestruktuuride piiratud areng kõne-eelse perioodi eakohane areng kõne arengu omandamise aeglus kõnemõistmine on samal tasemel kui eakohase kõnearenguga lastel 5. Millised väited sobivad füsioloogilise kogeluse kohta: vajab otsest logopeedilist sekkumist see on kõne normaalne sujumatus kõne arengu perioodil laps on oma kõnetakistusest teadlik ja häiritud möödub tavaliselt 2-6 kuu jooksul füsioloogiline kõnetakistus möödub, kui suurendada nõudlikkust lapse kõne suhtes 6
maapõuevarad ammenduvad ja veekogud saastuvad justkui iseenesest.. Ajakirja toimetaja vahetus Sikud eralduvad lammastest Toimetaja sunnitud lahkumine muutub vabatahtlikuks, sikud ja lambad tunnevad ise nendele määratud koha ära. Teiste inimeste aktiivse tegevuse ja mõjustamise objektid on nendes refleksiivsetes lausetes tõlgendatavad muutuste algatajatena. Lisaks eelöeldule toob refleksiivide levimine kaasa lausestruktuuride muutusi: Rabavesi sisaldab baktereid Rabavees sisaldub baktereid Mehe elulugu näitab, et... Mehe eluloost nähtub, et.. Refleksiivses lauses muutub kogu struktuur: lause algab enamasti kohakäändes määrusega, alus või aluslause aga on lause lõpus. See on eesti lausestruktuurile ja eestlase lingvistilisele mõtlemisele palju harjumatum kui nimetavas käändes alusega algav lause. Võib kaasa tuua keerulisemates lausetes kiirel semantilise tõlgendamisel probleeme.
esialgu harilikult kaks. Enam esinevad järgmised kombinatsioonid: alus+öeldis (Andus söö), öeldis<->sihitis (mammu taha), öeldis+infinitiiv (taha juua, paneb käima), öeldis+kohamäärus (võtab sealt, paneb muru sisse) jt. Sõnalõppe kasutatakse juhuslikult või need puuduvad, mis on iseloomulik süntagmaatilisele grammatikale. Edasist arengut iseloomustab grammatiliselt õigete baaslausete ja seejärel keeruliste lausestruktuuride omandamine. Lapsel on vaja grammatika omandamiseks täita järgmised tingimused: 1) teadvustada need nähtused, millest saab keele abil infot edasi anda; 2) osata säilitada ja kasutada keelelist infot. Laps omandab keelevormid vastavalt väljendatava sisu (mõtete, suhete) keerukusele. On loomulik, et objekti- ja ruumisuhteid väljendatakse ajasuhetest varem, tingimust hiljem kui jaatust, küllaltki vara võtab laps kasutusele aga eitava
Ihering on öelnud, et seadusandja peab mõtlema nagu filosoof ja rääkima nagu talupoeg [1, lk. 189]. Seadusandja poolt formuleeritud õiguselt oodatakse lihtsust ja arusaadavust. Täpsuse saavutamiseks ei piisa ainult selle keele heast tundmisest, milles on õigus kirja pandud. Seaduse teksti täpne tähendus on alati problemaatiline. Tegemist on nn. erialakeeles formuleeritud lausega, milles kasutatud terminid võivad oluliselt erineda käibekeeles üldtunnustatud sõnade ja tervete lausestruktuuride tähendusest. Samuti võivad mitu õigusnormi siduda sama elulise asjaoluga õiguslikud tagajärjed, mis üksteist välistavad. Tegemist võib olla nii normide konkurentsiga kui ka reguleerimisalade konkurentsiga. Lisaks kõigele on õigusnormid alati üldised käitumisreeglid, mis tähendab nende suhteliselt kõrget abstraktsiooniastet. Toodud viited õiguse teksti tegeliku mõtte ja sisu leidmise raskuspunktidele nõuavad, et enne
annaabi.ee 
