olemas liigid ning inimene annab neile nimetused. Kontseptualism – sõna tähendus on kogemuslik, omadused ja tunnused, mis objektil on. Argikasutus- lähtub naiivsest maailmapildist. Ekspertkasutus- oskussõnavara. Genotatiivne tähendus- ühisosa. Konnotatiivne tähendus- kõrvaltähendus. Ekstensionaalne tähendus- peab koondama kõik referendid. Pragmaatika-konkreetste keelekasutusjuhtude tähenduse tõlgendamine. Sõnasemantika-uurib sõnatähendust(avaneb kontekstis). Lausesemantika-uurib lausetähendust-avaneb situatsioonis. Keelesüsteemi aluseks on teadvustatud mõistesüsteem. Märk- kõik, mis kannab infot,asendab objekti või osutab sellele. Sümbol-inimene loob. Ikoon- inimene registreerib sarnasuse, vorm meenutab tähendust. Indeks-tähistaja ja tähistatava vahel põhjuslik seos. Järeldused kogemuse põhjal. Propositsioon-väljendab asjade seisu, mille tõesust lause väidab. Presupositsioonid- taustatähendus
nominaalseid (käändsõnalisi) elemente, millest igal on oma, terviku seisukohast piiritletav tähendusfunktsioon. Termin kääne tähendab selles seoses semantilist rolli või tähendusfunktsiooni, mitte konkreetset käändevormi nagu tavagrammatikas. labiaal- kui sulg või müratekitav koht on huultel langue- keel larüngaal- kõris asuv konsonant lateraal- õhuvool on konsonandi tekitamisel suunatud külgedele lausesemantika- uurib süntagmaatilisi tähendussuhteid ehk seda mis tähendused tekivad sõnade ühendamisel lausung- tähistab suulises kõnes lausele vastavat süntaktilist tervikut lekseem- sõna kui sõnaraamatu või sõnavara üksus leksikaalne morfoloogia- sõnamoodustusõpetus leksikograafia- sõnavara sõnaraamatukirjeldus leksikoloogia e sõnavaraõpetus leksikon- sõnavara lihttüvi e. alustüvi e.juurmorfeem e. juur- potentsiaalselt vaba morfeemi jagamatu põhiosa
Tal on häbi. Talle meeldib tantsida.. 3. Eksistentsiaallause tegija ja grammatiline subjekt langevad kokku, aga ei asu tüüpiliselt lause alguses. GS = TS PS Peenral kasvavad lilled. Väljas sajab vihma. 11. Semantika. Kõneleja ja kuulaja tähendus. Komponent- ja prototüüpanalüüs. SEMANTIKA on tähendusõpetus; niisuguste tähenduste uurimine, mis on keelesüsteemi osa. Tüüpiliselt uurib sõnade tähendusi, aga on olemas ka lausesemantika. Sõnad on keele osa. Skeem näitab, et keel saab tähenduse läbi inimese mõttemaailma meele. Semantiline kolmnurk: tähistatu (mõiste) tähistaja (sõna) referent (entiteet) meel keel maailm Kas tähendus on keele osa ja eraldi on mõistesüsteem
süntaks on selles mõttes uurimisobjektidena lithamad, et neid uurides tuleb käsitleda konkreetseid elemente, millel on nähtav või kuuldav väljendus. Semantika on keerulisem, kuna seda uurides tuleb tegelda abstraktsete asjadega. Üks semantikatasnadi analüüsimeetodeid on katsuda leida üldkehtivaid tähenduse osafaktoreid, tähendustunnuseid ehk semantilisi komponente ja kasutada neid samamoodi kui fonoloogias kasutatakse distinktiivtunnuseid. Otsatarbekas on eraldada sõna- ja lausesemantika. Lingvistilises analüüsis on tavaks lahutada keel eri struktuuritasandeiks, kusjuures igal neist on oma põhiüksused: TASAND FONOLOOGIA MORFOLOOGIA SÜNTAKS KÕNE häälik morf lausung VAATLUS allofoon allomorf lause SÜSTEEM foneem morfeem süvastruktuur 8. Foneetika (artikulatoorne, akustiline ja tajufoneetika) ja fonoloogia
annaabi.ee 
