Et kasutaja individuaalse sümbolikogu oleks toimiv ja motiveeriv, tuleb sõnad ja sümbolid valida vastavalt individuaalsetele vajadustele. Valmis sümbolikogu kasutamine ei ole soovitatav. Kui kasutaja ja keskkond muutuvad, on vaja uusi sümboleid lisada või muuta. Oma sümbolite väljatöötlemine ei ole keelatud, pigem vastupidi. Blisskeele parimaks omaduseks loetakse väljendumise võimalust alates ühesõnalisest lausest kuni grammatiliselt korrektse lauseni. Bliss sümbolitega on võimalik väljendada ka käändelõppe. Üksikuid blisskeele sümboleid võib kasutada ka ilma grammatikata pildilise kommunikatsioonina märkide ja märgijadadena. Blisskeelt võib kasutada kui kõnearendust või õppimisprotsessi toetavat vahendit (McNaughton 1985). Piiravaks teguriks blisskeeles suhtlemisel on vajadus suhtluskaardi ja teiste abivahendite järele. Suhtlustahvel on iga sümbolkasutaja vältimatu abivahend. Tahvli
Tundub, et nii ongi õige. Liiga palju ühte asja pole teatavasti hea. Me kõik teame, et kui halba on palju, siis tundub, et maailma lõpp on käes. Aga samas, ma tahaks näha maailma, kus head on liiga palju. Tõesti oleks huvitav teada, mis siis inimestega juhtuks? Hea näide tasakaalust on ka see, et parim kättemaks vihale on naer. Nii on naeruga jagu saadud ka halvast, mis sulle tehtud, sisimas aga tunnetad, et kättemaks on magus. Tunned end olukorras võitjana. Siit jõuab ju kiirelt lauseni: ,,Mis on ühele hea, see teisele halb." Mis omakorda välistab maailmarahu ja kõigi vihkamiste lõpu, kuna inimesed lihtsalt on erinevad. Sinna ei saa me lihtsalt mitte midagi teha. Parim panus, mis inimene saab üldse maailma anda, on oma viha ja vihkamist vaos hoida, tehes nii maailma veidikenegi paremaks. Kui iga inimene nii teeks, peaks see olema juba märgatav. Siin samas jõuame järjekordselt probleemini, et ühiskond ja inimeste mõttelaadid ei ole kunagi samad
kuid pole aega. Vanaduses on sul aega ja raha, kuid puudub energia.” Ehk pigem nooruses kasutada ära oma energiat ja aega, enamikeks mälestusteks polegi nii väga raha vaja. 2.raamat "Igatsesin midagi, mida ma ei tundnud, ning muinasjuttude ja luuletuste mürgine mesi voolas mu hinge, muutes südame nõrgaks ja tuues pisarad silma, kui olin üksi." lk 39 Kui olin jõudnud selle lauseni jäin ma täiesti sõnatuks. Olen tundnud samasugust tunnet kuid seda nii ilusalt ja lihtsalt kirja panna ma küll ei oskaks.. Hämmastav "Kuid siiski, mõtlesin, vahest on teisel pool eesriiet, kõige pühamas pimeduses midagi, mida ma ei tea" lk 40 Alati ju igatsetakse midagi, mida meil ei ole. Alati oodatakse ja unistatakse paremast olukorrast kui sellest, mis hetkel on. Ning igakord
Nimetatud teooria alusteks on: •Ratsionalistlik psühholoogia, mis seostab psüühika arengu tunnetuslike struktuuride ja tunnetusreeglite omandamisega. Kõneakte vaadeldakse kui indiviidi keerulise vaimse tegevuse tulemust. •Muutegrammatika — keele funktsioneerimise teooria, mis kirjeldab muuteoperatsioone süvastruktuuri ja pindstruktuuri vahel, s.t. protsessi lause aluseks olevast mingist abstraktsest skeemist kuni väliskõne lauseni ja vastupidi. Psühholingvistika kolmas etapp (ka kognitiivne psühholingvistika, teksti psühholingvistika). Kolmanda etapi kujunemise ajaks peetakse 70-ndate aastate algust. Tegemist on mitme suunaga, mis ei toetu rangelt mingile ühele kindlale teooriale. Mõneti eraldub üldisest taustast Venemaal arenenud psühholingvistika psühholoogiline haru (kõnetegevuse psühholoogia), mille teoreetiliseks baasiks on L. Võgotski koolkonna tegevusteooria