1. Tehete prioriteet kõrgemast madalamani on , &, V, ->, <->. 2. Vasakassotsiatiivsus: kui mitme liikme konjuktsioonis või disjunktsioonis sooritatakse. tehteid vasakult paremale, siis võib tehete järjekorda täpsustavatest sulgudest loobuda. 3. Valemi välimised sulud võib ära jätta Väärtustus: Kui lausemuutuja A on tõene, siis kirjutame A=1; kui lausemuutuja A on väär, siis kirjutame A=0. Kui omistame korraga tõeväärtused mitmele lausemuutujale, siis seda tõeväärtuste komplekti nimetame väärtustuseks. Tehete väärtuste arvutamine: lausearvutuse valemi F tõeväärtus etteantud väärtustel leitakse järgmiste reeglite abil: 1. Kui F = ¬G, siis F = 1 parajasti siis, kui G = 0. 2. Kui F = G & H, siis F = 1 parajasti siis, kui G = 1 ja H = 1. 3. Kui F = G V H, siis F = 1 parajasti siis, kui G = 1 või H = 1. 4. Kui F = G -> H, siis F = 1 parajasti siis, kui G = 0 või H = 1. 5
Näide: Vaatleme taas valemit (((X ¬Y ) (Z ¬X)) (Y X)). Jättes ära välimised sulud, saame ((X ¬Y ) (Z ¬X)) (Y X). Tehete prioriteete arvestades võime loobuda sulgudest ümber valemi peatehte kummagi poole: (X ¬Y ) (Z ¬X) Y X Samuti pole tarvis ka esimesi sulge: X ¬Y (Z ¬X) Y X. Väärtustus: Kui lausemuutuja X on tõene, siis kirjutame X = t või X = 1; kui lausemuutuja X on väär, siis kirjutame X = v või X = 0. Kui omistame korraga tõeväärtused mitmele lausemuutujale, siis seda tõeväärtuste komplekti nimetame väärtustuseks. Näiteks muutujate X, Y, Z üks võimalik väärtustus on X = t, Y = v, Z = t ehk (t, v, t). Ülesanne: Leida valemi X ¬Y (Z ¬X) Y X tõeväärtus muutujate X, Y , Z väärtustusel (t, v,t). Kõigepealt teame, et X = t, Y = v ja Z = t. Seejärel saame, et ¬X = v ja ¬Y = t ning Y X = t. Edasi leiame analoogilisel viisil, et X ¬Y = t ning Z ¬X = v, mistõttu X ¬Y (Z ¬X) = v
Poolpaksus kirjas on esile toodud esitatud valemi kui terviku tõeväärtuste – ehk siis lõpliku tulemuse – veerg. Ülejäänud veerud on abiveerud. Ülesannet on mõistlik lahendada veergude kaupa. 4. 3. 5. 2. 1. A U A & ¬U ∨ ¬ (U → A) 1100001 1011101 0100110 0001001 Kõigepealt leiame tõeväärtused sulgude sees (1.), seejärel teostame eituse, mis rakendub sulgude sees oleva tõeväärtuse kohta (2.). Seejärel teostame eituse, mis rakendub lausemuutujale U (3.). Järgnevalt sooritame konjunktsiooni A ja mitte-U vahel (4.) ning lõpuks disjunktsiooni neljandana ja teisena saadud tulemite vahel (5.). LAUSEARVUTUSE SÜNTAKS Lausemuutujad võivad omada erinevaid tõeväärtusi (tõene või väär), ning metamuutujate väärtused on konkreetsed laused, mille väärtuseks saab olla ükskõik milline konkreetne lause. Lause tõeväärtus sõltub interpretatsioonist ning see, millist lauset lausemuutuja tavakeeles
A U A& ¬U ¬ (U A) 1 1 0 0 0 0 1 1 0 1 1 1 0 1 0 1 0 0 1 1 0 0 0 0 1 0 0 1 Kõigepealt leiame tõeväärtused sulgude sees (1.), seejärel teostame eituse, mis rakendub sulgude sees oleva tõeväärtuse kohta (2.). Seejärel teostame eituse, mis rakendub lausemuutujale U (3.). Järgnevalt sooritame konjunktsiooni A ja mitte-U vahel (4.) ning lõpuks disjunktsiooni neljandana ja teisena saadud tulemite vahel (5.). LAUSEARVUTUSE SÜNTAKS Lausemuutujad võivad omada erinevaid tõeväärtusi (tõene või väär), ning metamuutujate väärtused on konkreetsed laused, mille väärtuseks saab olla ükskõik milline konkreetne lause. Lause tõeväärtus sõltub interpretatsioonist ning see, millist lauset lausemuutuja tavakeeles
annaabi.ee 
