Lisamine: „Kas Kevade on Lutsu parim teos?“ Kõrvaldamine: Poiss tahtis + Poiss õpib + Poiss loeb à „Poiss tahtis õppida lugema“ 2) Valentsiteooria e sõltuvusgrammatika. Verb + aktandid e kohustuslikud laiendid- lauseosad mis peavad olemas olema (subjekt, objekt, ...) + sirkumstandid - määrused, vabatahtlikud(aeg, koht, viis) 3) Konstruktsioonigrammatika (Goldberg 1995)- tähendust omavad sõnadevahelised kombinatsioonid. Süntaks kui kogum valmis lausemustreid – lõpliku tähenduse saavad üksused mis töötavad koos, ühekaupa ei saa lõplikku tähendust. Lause ehitatakse verbi ümber. Nt resultatiivkonstruktsioon „Ta pühkis laua puhtaks“<-keegi teeb midagi et miski juhtuks. 4)Lausetüüpide käsitlus Eesti lausete põhitüübid (EKG – Eesti keele grammatika) GS – grammatiline subjekt (alus). Alus (nim, os) grammatikareeglitele vastav. TS – tegevussubjekt – kes tegelikult teeb.
Paljudes keeltes on ühiseid mustreid: nt käskivas kõneviisis võetakse verbilt aega määravad tunnused ja lauselõpuintonatsiooni sageduse muster, mis markeerib küsilauset. 42. Erelti ülevaade eesti keele süntaktikast Eesti k kuulub soome-ugri keelte sekka, tüpoloogia poolest kuulub SAE äärealale. Eesti keel on aglutineeriv keel, kuigi ta on fusiivsem ja analüütilisem kui teised soome-ugri keeled. Keelekontaktid eristavad eesti keelt soome-ugri keeltest. Põhilisi lausemustreid on eesti keeles 2, kuigi sõnade järjestus on paindlik. · Normaalne sõnade järjekord on SVx (subjekt-verb-mittesubjekt). Subjekt on markeerimata. Verb ühildub subjekti arvu- ja isikukategooriaga. · Ümberpööratud sõnade järjekord on xVS (adverb/obliikva-verb-subjekt). Neis lausetes on eksistentsiaalsed, possessiivsed, kogemuslikud, seisundi- ja allikat markeerivad tulemuslikud klauslid. Verb jääb lauses enamasti teisele kohale (me oleme noored)
Lähtutakse vaid tähendusest. Agent elus tegija ,,Poiss jookseb" Patsient allub tegevusele ,,Ma olen haige", ,,Mul on raamat" Kogeja (experiencer) ,,Mul on külm" Benefaktiiv kasusaaja Instrument mille abil midagi tehakse ,,Valgustas küünlaga käiku" Komitatiiv kellega koos midagi tehakse ,,Lähen oma sõbraga" Lokatiiv kohaga seonduv, kus? Põhjus Allikas (source) lähtepunkt, kust? Temporaal Jne 5) Konstruktsioonigrammatika (Goldberg 1995) Süntaks kui kogum valmis lausemustreid. Lause ehitatakse verbi ümber. Nt resultatiivkonstruktsioon ,,Ta pühkis laua puhtaks", ,,Mis sa tast kiusad?" 6) Lausetüüpide käsitlus Eesti lausete põhitüübid (EKG Eesti keele grammatika) GS grammatiline subjekt (alus). Alus (nim, os) grammatikareeglitele vastav. TS tegevussubjekt kes tegelikult teeb. PS pragmaatiline subjekt lause alguses olev lauseliige. 1) Normaallaused GS=TS=PS ,,Ta jookseb" (intransitiivne), ,,Ta ehitab maja" (transitiivne), ,,Ta on haige"
7 Kogeja (experiencer) ,,Mul on külm" Benefaktiiv kasusaaja Instrument mille abil midagi tehakse ,,Valgustas küünlaga käiku" Komitatiiv kellega koos midagi tehakse ,,Lähen oma sõbraga" Lokatiiv kohaga seonduv, kus? Põhjus Allikas (source) lähtepunkt, kust? Temporaal Jne 5) Konstruktsioonigrammatika (Goldberg 1995) Süntaks kui kogum valmis lausemustreid. Lause ehitatakse verbi ümber. Nt resultatiivkonstruktsioon ,,Ta pühkis laua puhtaks", ,,Mis sa tast kiusad?" 6) Lausetüüpide käsitlus Eesti lausete põhitüübid (EKG Eesti keele grammatika) GS grammatiline subjekt (alus). Alus (nim, os) grammatikareeglitele vastav. TS tegevussubjekt kes tegelikult teeb. PS pragmaatiline subjekt lause alguses olev lauseliige. 1) Normaallaused GS=TS=PS ,,Ta jookseb" (intransitiivne), ,,Ta ehitab maja" (transitiivne), ,,Ta on haige"
annaabi.ee 
