Leidmaks häid töölisi, tuleb head palka pakkuda. Nõutuna ebaviisakast kohtlemisest, lahkus klient firmast. Kui nimetatud vorm paikneb lauselühendi lõpus, siis koma ei kasutata, nt ühtegi sõna lausumata lahkus ta toast. Kui des-, mata- vi tuna lauseühend asub aluse ja öeldise vahel, siis eraldatakse ta ülejäänud lausest komaga, nt Jaan, lausumata ühtegi sõna, lahkus toast. Tüdrukud, nähes poissi kohmetuks muutumas, hakkasid tasakesti naeru kihistama. 9) lauselaiendid muidugi, mõistagi, teadagi, tõttöelda, tõepoolest, muide, tõestri, esiteks jne. kui nad alustavad lauset ja neile ei järgne kohe öeldist, nt Tõepoolest meenus Juhanile küll, et oli midagi säärast naabrile lubanud. KOOLON Koolonit kasutatakse koondlauses enne loetelu, kui loetelu ees on kokkuvõttev sõna, nt Külmad ilmad suvisel ajal võivad tuju ära rikkuda paljudel inimestel: rannamõnude austajail, põllumeestel, matkasellidel ja isegi linnas logelejail.
Määruslikud nud- ja tud-lühendid. nt. Teinud päevast päeva ühetoonilist tööd, kavatses ta puhkuse ajaks Kreekasse sõita. Määruslikud des- ja mata-lühendid, mille peasõna on lühendi algul. nt. Seistes kõrgel paekaldal, ei julgenud tütarlaps alla vaadata. NB! tuna- ja maks-lauseühend tuleks komaga eraldada ainult siis, kui mõtteselgus seda nõuab. Harilikult komata: Kurnatuna pikast sõidust tegi autojuht avarii. Lauselaiendid muidugi, mõistagi, tõtt öelda, teadagi, tõepoolest, muide, tõesti, esiteks jms ainult juhul, kui nad on lause algul ja neile ei järgne vahetult öeldisverb. Komata: Midagi kindlalt väita on mõistagi veel vara. Komaga: Mõistagi, midagi kindlat väita on veel vara. Sõnaga nagu algav loetelu, kui nagu tähendab 'näiteks'. nt. Mitmed, nagu Emmaste, Leisu ja Lauka kool, jäid võistlusele tulemata. NB
Leidmaks häid töölisi, tuleb head palka pakkuda. Nõutuna ebaviisakast kohtlemisest, lahkus klient firmast. Kui nimetatud vorm paikneb lauselühendi lõpus, siis koma ei kasutata, nt ühtegi sõna lausumata lahkus ta toast. Kui des-, mata- vôi tuna lauseühend asub aluse ja öeldise vahel, siis eraldatakse ta ülejäänud lausest komaga, nt Jaan, lausumata ühtegi sõna, lahkus toast. Tüdrukud, nähes poissi kohmetuks muutumas, hakkasid tasakesti naeru kihistama. 9) lauselaiendid muidugi, mõistagi, teadagi, tõttöelda, tõepoolest, muide, tõestri, esiteks jne. kui nad alustavad lauset ja neile ei järgne kohe öeldist, nt Tõepoolest meenus Juhanile küll, et oli midagi säärast naabrile lubanud. KOOLON Koolonit kasutatakse koondlauses enne loetelu, kui loetelu ees on kokkuvõttev sõna, nt Külmad ilmad suvisel ajal võivad tuju ära rikkuda paljudel inimestel: rannamõnude austajail, põllumeestel, matkasellidel ja isegi linnas logelejail.
Leidmaks häid töölisi, tuleb head palka pakkuda. Nõutuna ebaviisakast kohtlemisest, lahkus klient firmast. Kui nimetatud vorm paikneb lauselühendi lõpus, siis koma ei kasutata, nt ühtegi sõna lausumata lahkus ta toast. Kui des-, mata- vôi tuna lauseühend asub aluse ja öeldise vahel, siis eraldatakse ta ülejäänud lausest komaga, nt Jaan, lausumata ühtegi sõna, lahkus toast. Tüdrukud, nähes poissi kohmetuks muutumas, hakkasid tasakesti naeru kihistama. 9) lauselaiendid muidugi, mõistagi, teadagi, tõttöelda, tõepoolest, muide, tõestri, esiteks jne. kui nad alustavad lauset ja neile ei järgne kohe öeldist, nt Tõepoolest meenus Juhanile küll, et oli midagi säärast naabrile lubanud. KOOLON Koolonit kasutatakse koondlauses enne loetelu, kui loetelu ees on kokkuvõttev sõna, nt Külmad ilmad suvisel ajal võivad tuju ära rikkuda paljudel inimestel: rannamõnude austajail, põllumeestel, matkasellidel ja isegi linnas logelejail.
mõtteselgus seda nõuab. Harilikult komata: Kurnatuna pikast sõidust ~ pikast sõidust kurnatuna tegi autojuht avarii. Otsustamaks tegeliku olukorra üle pöördugem faktide poole. 3. Kaassõnastunud verbivormid hoolimata (millest), vaatamata (millele), alates (millest) ja lõpetades (millega), arvates (millest), võrreldes (millega) ei nõua koma ka lauselühendi algul: Võrreldes eelmiste aastatega on eksamitulemused paranenud. 9. lauselaiendid muidugi, mõistagi, tõtt öelda, teadagi, tõepoolest, muide, tõesti, esiteks jms ainult juhul, kui nad on lause algul ja neile ei järgne vahetult öeldisverb, vrd nt Midagi kindlat väita on mõistagi veel vara. Mõistagi on midagi kindlat väita veel vara. Mõistagi, midagi kindlat väita on veel vara; 10. sõnaga nagu algav loetelu, kui nagu tähendab `näiteks' (SÜ 126): Mitmed, nagu Emmaste, Leisu ja Lauka kool, jäid võistlusele tulemata. NB
annaabi.ee 
