● Lõpu- ja sisekadu ● Vältevahelduse teke ● Tekkis kaudne koneviis 4. Millised keelemuutused toimusid uuseesti keeles? Alguse määr? ● Eesti keelse täispiibli avaldamine (1739a.) ● Kaasaütleva käände väljakujunemine ● Oleva käände kasutuselevõtt ● I-ülivõrre ● Maks- vorm 5. Mis on sotsioperiood? ● Ajastu, mille vältel ühiskondlikud suhted on suhteliselt stabiilsed. 6. Kus on kirjas esimesed eestikeelsed lausekatked? Mis sajandist see teos pärineb ja millest jutustab? ● Henriku „Liivimaa kroonikas” ● 13 saj. ● Jutustab 1224-1227 aastal toimunud vallutusretkest Liivimaale. 7. Eesti kirjakeel jagunes oma algusajal kaheks. Kuidas? ● Tartu kirjakeel ● Tallinna kirjakeel 8. Mis on esimene säilinud eestikeelne raamat ja mis aastast see pärineb? ● Wanradti ja Koelli katekismus ● 1535a. 9. Mis põhjustas vajaduse eesti kirjakeele järele?
Inimene peab leppima iseendaga, leppima oma elujärjega, nii nagu ta ise seda on suutnud omale tagada, hävitamata sealjuures teisi ja iseennast. ,,Kes on mässaja? See on inimene, kes ütleb ei. Ent ehkki ta keeldub, ei anna ta alla: astudes eismese sammu mässu teel, ütleb ta samas jah. Ori, kes on terve elu käske täitnud, peab akitselt vastuvõetamatuks uut korraldust. Mis on selle mässu sisu?" (A.Camus ,,Mässa inimene" lk. 27) Edasi toob Camus väja lausekatked, mis kuuluvad mässaja ,,ei" juurde ,,köik see on kestnud liiga kaua", ,,siiani jah, ent edasi ei", te lähete liiale" või siis ,,sellest piirist ei tohi te üle astuda" Nagu Camus selgitab, toimuvad samal ajal nii eitus kui jaatus ning sellest punktist saab alguse mäss. Vastupanu sünnib väärtustest, mis nõuavad tunnustust oma olemasolule. Mõrv on selle tahte äärmuslik abivahend. Oma arutlustes toob Camus võrdluseks kõrvale Scheleri ,,vihavima"
.................8 3. KOKKUVÕTE.......................................................................................12 KIRJANDUS............................................................................................13 1. SISSEJUHATUS Fraseologism on enamasti lausest väiksem üksus, sõnaühend või üksiksõna. Tegemist on kõne kujundliku struktuurielemendi, retoorilise vahendiga. Fraseologismid on metafoorsed, piltlikud, kindla püsivusastmega sõnaühendid, liitsõnad, laused või lausekatked, näiteks vesi on ahjus, vanajumala seljataga, hinge vaakuma, a ja o olema, Achilleuse kand, rikas nagu Riia kikas, Taavet ja Koljat. Fraseoloogilistel sõnaühenditel on oluline koht keele ilmekate väljendusvahendite hulgas, taotledes keelelise väljenduse vaheldust, mitmekesisust ilmekust. Fraseoloogia on universaalne keelenähtus ehk seda esineb kõigis keeltes. Fraseologisme on keeles üle 10 000. Need võivad olla algupärased või laenulised. Eesti
Kõrvale jäid vanemad muusikaalased sõnad, mis on varasemast ajast kasutusel olnud, sest need on oma kindla koha ja väljakujunenud kirjapildiga stabiilselt keelekasutuses käibel (enamasti pärinevad need itaalia keelest). Uurimise aluseks said uuemad ingliskeelsed mõisted ja sõnad. Sedelid on jaotatud viide alagruppi (......järgneb gruppide kirjeldus). Nende alajaotuste põhjal on loodud ka töö osad. Töö põhiosa moodustavad tabeli vormis esitatud sedelitel olevad lausekatked, mis sisaldavad võõrapärast keelekasutust. Lisatud on ka sõna tähenduse selgitused. Selgituste saamiseks on kasutatud nii võõrsõnade leksikoni (Võõrsõnade leksikon 2000,parandanud ja täiendanud Eduard Vääri jt) kui ka interneti abi. Tabelitele järgnevad analüüsid. Neljandas osas on analüüsitud muusikaalaste sõnade eesti keelde tuleku peamisi probleeme. Töö lisas on toodud erinevate väljaannete võrdlus. Teoreetiliseks abimaterjaliks on kasutatud keeleteadlaste (R
annaabi.ee 
