Madalama astme kirjakeeleks võiks meil aga olla setu keel. (2, Uno Liivak) Keeleseaduse järgi on eesti keele ametliku kasutuse aluseks eesti kirjakeele normatiivid. Korrektne kirjakeel on normiga piiritletud ja see on Õigekeelsussõnaraamatu kirjakeel. Kõrgema astme kirjakeel on selle maa või riigi kapital. Kuid normid ei ole kohustuslikud meie isikliku igapäeva elu kohta, suhtluskeele, kunsti ja ilukirjanduse vallas. Seal saab kasutada murdesõnu, slängi ja isegi vandesõnu. (1, Laurisaar Riho) Võin omaltpoolt tuua näite ilukirjandusest, kus kirjanik tahtlikult eirab keeleseadusi ja kirjutab teksti häälduse järgi (näit. Wimbergi luulekogu ,,Kärppsed", ,,Maaaraamat", samuti ,,Lipamäe" tekst). Oma ilukirjanduslikes teostes kasutab Jaak Urmet (Wimberg) isikupärast uuenduslikku keelt, millele on omane k, p, t kirjutamine topelt kolmandavältelistes sõnades. See on mäng keelega. Autor ise on keelenormidega hästi kursis, olles põhikooli kirjandusõpikute
Madalama astme kirjakeeleks võiks meil aga olla setu keel. (2, Uno Liivak) Keeleseaduse järgi on eesti keele ametliku kasutuse aluseks eesti kirjakeele normatiivid. Korrektne kirjakeel on normiga piiritletud ja see on Õigekeelsussõnaraamatu kirjakeel. Kõrgema astme kirjakeel on selle maa või riigi kapital. Kuid normid ei ole kohustuslikud meie isikliku igapäeva elu kohta, suhtluskeele, kunsti ja ilukirjanduse vallas. Seal saab kasutada murdesõnu, slängi ja isegi vandesõnu. (1, Laurisaar Riho) Võin omaltpoolt tuua näite ilukirjandusest, kus kirjanik tahtlikult eirab keeleseadusi ja kirjutab teksti häälduse järgi (näit. Wimbergi luulekogu „Kärppsed“, „Maaaraamat“, samuti „Lipamäe“ tekst). Oma ilukirjanduslikes teostes kasutab Jaak Urmet (Wimberg) isikupärast uuenduslikku keelt, millele on omane k, p, t kirjutamine topelt kolmandavältelistes sõnades. See on mäng keelega. Autor ise on keelenormidega hästi kursis, olles põhikooli kirjandusõpikute
Eesti oma toiduvarudest oleks piisanud 1919. aasta veebruari kuuni. Võeti ära ka kevadel külvamiseks mõeldud teravili. Eesti valitsuse liikmed hakkasid mingil määral saama palka kohe algusest peale. Saade oli äärmiselt põnev kuna rääkis oma ala absoluutne professionaal. Tema jutt oli nii kaasahaarav, et tekkis tunne nagu oleksin ise samal ajal elanud ja ajutise valitsuse istungitel osalenud. 5)Arheoloog: Tallinna muistne uhke ajalugu võib olla üks suur müüt Riho Laurisaar Eesti Päevaleht 19. juuli 2008 00:00 Jaani kirikust kuni Sõpruse kinoni loksus kunagi ilmselt järveke, mille kaldal elasid meie esivanemad, kes kasvatasid karja ja harisid põldu. Ohu korral punusid nad Lindanise linnusesse. Antud järvekese kaldal asunud elupaigani loodab arheoloog Vladimir Sokolovski Vabaduse väljaku ümbruses kaevetöid tehes jõuda. Kultuurkiht enne taanlaste tulekut ütleb, et eestlaste asustus oli toompea ümbruses küll harv aga olemas. Praeguseks on meil vaid
Jumal ja vabadus on kaks täiesti vastandlikku mõistet; ja inimesed usuvad oma kujuteldavatesse jumalatesse enamasti seepärast, et nad ei taha uskuda selle vastandit. Ma olen juba küllalt vana mõistmaks, et sageli on neil selleks piisavalt põhjust." KASUTATUD ALLIKAD Fo wle s , Jo h n. 1 9 9 7 . Maag. KirjastusVarrak Vikipeedia, 2013. John Fowless. Saadaval http://et.wikipedia.org/wiki/John_Fowles, külastatud 17.10.2013 Laurisaar, Riho. 2005. Häbelik aednik John Fowless muutis brittide kirjandustavasid. Eesti Päevaleht http://www.epl.ee/news/kultuur/habelikaednikjohnfowlesmuutisbrittidekirjandustavasid.d?id=51024210, külastatud 17.10.2013 Kärt. 2011. John Fowles ,,Maag". Blogi: Lugemine on omaette kunst. http://lugemineonomaettekunst.blogspot.com/2011/08/johnfowlesmaag.html, külastatud 17.10.2013 Forever young. 2012. Postmodernism: John Fowles The Magus. http://2012yearbookblog
Milline võiks olla euroliidu tulevik? Õige vastus oleks ilmselt: seda ei tea mitte keegi. Praeguseks on käes seis, kus räägitakse võrdselt nii föderaliseerumisest kui ka rahvuslikest huvidest. Üldiselt aga arvatakse, et edasiminek on üsna keeruline, kuni ei suudeta vastu võtta ühist põhiseaduslepingut, mis seni on läbi kukkunud. Selle vastuvõtmist aga häirib eri riikide sisepoliitiline õhkkond, mis seisab uute laienemistega kaasnevate riskide võtmise vastu. (Riho Laurisaar, Eesti Päevaleht) 9. Postmodernne ühiskond Inimesed muutuvad kindla sotsiaalse klassi esindajatest individuaalse maitsega tarbijateks Suur tarbimisvalik kultuuri tarbimine muutub katkendlikuks (N.üks ja sama inimene kuulab hip-hop-i, kannab tööl shanellkostüümi ja õhtul teksaseid ning sööb salaja hamburgerit) Tööline, kontoriametnik ja pankur ei eristu enam üksteisest oma tarbimisvõimaluste ja elustiili poolest Postmodernset ühiskonda ilmestab jäikade piiride kadumine