mäeahelikku" ; ,,Sabiinitarid" KAZIMIR MALEVITS ,,Põllutöölised" LEONARDO DA VINCI ,,Maarja kuulutus" (annociation) ; ,,Cena e Püha õhtusöömaaeg" ; ,,Ilus rauakaupmeheemand" ; ,,Mona Lisa" ; ,,Madonna Lita" ; ,,Leda ja luik" ; ,,Daam hermeliiniga" Krakowis MADAME VIGÉE-LEBRUN ,,Marie Antoinette roosiga" ; ,,Autoportree tütrega" MARG CHAGALL ,,Pruut" ; oli juut, Reimsi katedraalis vitraaz,monumentaalmaal. MARIE LAURENCIN ,,Coco Chanel" alustas kubistina, kuid Rousseau mõjuas MASACCIO ,,Paradiisist väljaajamine" fresko Firenzes, sellega algab renessanss.uudne ruumi ja kehade loomutruu kujutamine.inimlike tunnete väljendamine. MATISSE ,,Tants" ; võttis Van Gogh'st eeskuju, Karl Pärsimägi mõjutanud MICHELANGELO ,,Aadama loomine" ; ,,Maailma loomine" ; ,,Viimne kohtupäev" ; ,,Taavet" õlal ling peos kivi ; ,,Delfi sibüll" Sixtuse kabelilt (kutsutakse Sixtus IV järgi)
· armastuse ja muusika teemad, aktimaalid toetavatel teoreetikutel ja kriitikutel · meenutab rokokood · H. Read · plakatid ja raamatukujundused, mööbel ja · 1930. kriitik ja kunstielu korraldaja tarbekunst · tõus skulptuurikunstis abstraktne laad · võib näha realistlikku vormimängu · H. Moore ''Toetuv figuur'' · M. Laurencin · B. Hepworth · ''Tüdrukud'' art deco + lesbiteemad · Itaalia võimule fasistid antiikeeskujud · A. Herbin + kontroll · esindab moodsa suunda kubism + · realism valitsev skulptuuris sürrealism · A. Maillol ''Õhk. Monument
trükiplakatites jm. Arhitektuuris lihtsad risttahukakujulised mahud. VLADIMIR TATLIN «Internatsionaali monumendi makett». Loodi ka liikuvaid skluptuure. Puristid (pure) Maalikunstis taheti vabastada kubism dekoratiivsusest, juhuslikkusest. L-E 1920-1940- Pariisi koolkonna eesmärgiks oli ilu loomine ja silmadelge naudingu pakkumine. Art deco vormides segunesid juugendi ja kubismi mõjud; avaldus peamisel plakati- ja raamatukujunduses, mööbli ja tarbekusntis. MARIE LAURENCIN «Tüdrukud». 1930ndatel ei tärganud ühtegi täiesti uut voolu. Eelistati maalida looduse järgi, kuid lihtsail, mittejutustavaid motiive maastikke, portreid, lilli., akte. Peamine pole see, mis on pildil kujutatud, vaid KUIDAS on see kujutatud. Hinnati maalilist ilu. Modernistlik realism lähedane impressionismile või realismile, kuid värvivalik on subjektiivsem ja vabam. Skulptuuris valitses realism (MAILLOL «Monument lenduritele»). PICASSO «kolm tantsijat» CHAGALL
,,Kunst", Tallinn 2005 Marc Chagall ,,Mina ja küla" http://myweb.rollins.edu/aboguslawski/Ruspaint/3chag.jpg Maalikunst ja skulptuur: Kangilaski J. Kunsti kuultuuriajalugu Postimpressionismist uue meediani. ,,Kunst", Tallinn 2005 Otto Diksi söejoonistus: http://1.bp.blogspot.com/_N6IFoS5MzpI/TQKVe5hmhMI/AAAAAAAAATo/Fz5c6nVrIPU/s1600/DixO2.jpg Herbert Read (pilt) http://farm5.static.flickr.com/4013/4503171822_795527e9ed.jpg Marie Laurencin ,,Kolm graatsiat" http://img.4travel.jp/img/tcs/t/pict/lrg/22/78/05/lrg_22780532.jpg?20110807145053 Ciorgio de Chirico ,,Hector ja Andromache" http://en.wahooart.com/Art.nsf/O/5ZKCF3/$File/Giorgio+de+Chirico+-+Hector+and+Andromache+. JPG Barbara Hepworth ,,Kolm vormi " http://2.bp.blogspot.com/_zqdN1zNGdas/TMN7xiESl0I/AAAAAAAAASY/ZwMgCcc-1JI/s1600/T00696_9.jpg Pablo Picasso foto: http://www.biography.com/imported/images/Biography/Images/Profiles/P/Pablo-Picasso-9440021-1-402.jpg
Lipchitz, Chagall, and Robert Delaunay. His major painting of this period is Nudes in the Forest (1909-10), in which Léger displayed a personal form of Cubism--his critics called it "Tubism" for its emphasis on cylindrical forms--that made no use of the collage technique pioneered by Braque and Picasso.[3] In 1910 he joined with several other artists, including Delaunay, Jacques Villon, Henri Le Fauconnier, Albert Gleizes, Francis Picabia, and Marie Laurencin to form an offshoot of the Cubist movement, the Puteaux Group--also called the Section d'Or (The Golden Section). Léger was influenced during this time by Italian Futurism, and his paintings, from then until 1914, became increasingly abstract. Their vocabulary of tubular, conical, and cubed forms are laconically rendered in rough patches of primary colors plus green, black and white, as seen in the series of paintings with the title Contrasting Forms.
Prantsusmaa: Amedee Ozenfant Charles Edouard Jeanneret (arhitektina tuntud le Corbusier' nime all) Art deco - vastandus "Bauhausi" koolkonnale, eesmärgiks ilu loomine ja visuaalse naudingu pakkumine. Propageeris ilutsevat, isikupärast ja tehniliselt meisterlikku käsitööd. Oli mõjurikas eriti Lääne-Euroopas ja USAs. Avaldus peamiselt plakati- ja raamatukujunduse ning mööbli ja tarbekunsti vallas. Kohati kajastus ka maalikunstis. Maal: Marie Laurencin Modernistlik realism - Oli vähenenud modernse ning akadeemilise kunsti vastuolu ning 30ndatel ei tärganud ühtegi uut radikaalset voolu. Levis arvamus, et pole oluline, mida on kujutatud, vaid kuidas seda tehtud on. Hinnati isikupärast koloriiti, pintslitööd ja joonistust ehk üldiselt maalilist ilu. Lähenes impressionismile ja realismile, kuid värvivalik oli subjektiivsem ja joonistus vabam. Realism valdas ka skulptuuris. Skulptuur: Aristide Maillol Charles Despiau
viitab sellele, et hellitusnime Coco sai Gabrielle just lõbustuskoha klientidelt, sest tegu oli tõesti n-ö üle linna tüdrukuga. Hellitusnimi kinnistus ja pärast seda ei öelnud talle enam keegi Gabrielle. Cocoks kutsus teda ka rikas Etienne Balsan, kes oli endine ohvitser, ent eelistas sõjaväelase karjääri asemel kasvatada tõuhobuseid. Rikkur kutsus Coco endale külla. Noore daami jaoks oli see esimene kord viibida ehtsas maalossis ja jälgida hipodroomil ratsavõistlusi. Marie Laurencin. Coco Chaneli portree. Musée de l'Orangerie des Tuileries Just seal kohtas Coco oma esimest suurt armastust rikast Briti aristokraati Arthur Capeli, keda kõik millegipärast Boyks kutsusid. Coco ja Boy suhe kestis kümme aastat. Sellest suhtest räägiti nii mõndagi: ühed väitsid, et Coco vedas meest ninapidi, sest vajas kaupluse avamiseks raha, teised arvasid, et paari tunded on siirad, kuid Boy vanemad ei luba aadlimehel õmblejannaga abielluda.
mees", ,,Kõndiv mees III". Lääne-Euroopa kunst 1920-1940 Pariis oli tugev kunstilinn, peakeskus. 60 000 kunstnikku eksponeeris, kolmandik välismaalt. 20 suurnäitust aastas. Kunsti iseloomustab - taotlustelt mitmekesine, peaeesmärk ilu loomine, visuaalne nauding. 1925.a art deco näitus. suur näitus dekoratiivse kunstiga, vastandus Bauhausile. propageeris ilutsevat ja isikpärast kunsti. Eklektiline, kubismi ja juugendi mõjudega. Art deco sai mõjukaks Lääne-Euroopas ja USA-s. Laurencin ,,Tüdrukud" ning T. Lempicka, kes maalis autosid.Pariisi koolkonnas vähenes traditsioonilise ja modernistliku kunsti vastuolu. Traditsioonlised kunstnikud võtsid üle uuendusi, modernistid lähenesid realismile. Oli küll erinevaid voolusid, kuid mitte väga radikaalsed, Modernistlik realism: Vorm impressionistlik/realistlik, värvivalik subjektiivsem, joonistus vaba. Eelistati lihtsaid ja mittejutustavaid motiive- aktid, loodus, lilled, portreed. maaliti looduse järgi
1871-1958 MAURICE DENIS 1870-1943 Mütoloogia, kuid suhteliselt tasapinnaline PIERRE BONNARD 1867-1947 keskkonna võlu annab edasi läbi värviede rikkuse sarnaneb impressionismiga kuid mõned detailid on puhta värvipinnaga, tsentraalperspektiiv on moonutatud. Omamoodi süntees Cst lähtuvas kunstis, ...etc. EDOUARD VUILLARD 1868 - 1940 Art deco! Juugendi traditsiooni jätkaja nii moe-, raamatukunstis jne püüd ühe stiili poole Tamara de Lempicka 1898-1980 MARIE LAURENCIN 1883-1956 DUNOYER DE SEGONZAC 1884 1974 AMÉDÉE OZENFANT 1886-1966 ROLAND OUDOT 1897-1981 MARCEL GROMAIRE 1892-1971 Inimene kui osa sõjamasinast; Foujita Tsuguharu, Fujita 1886-1968 JULES PASCIN 1885-1930 Antoine Bourdelle 1861-1929 jõulised, massiivsed ja kindlavormilised skulptuurid. Charles Despiau 1874-1946 ARISTIDE MAILLOL 1861-1944 ERNST BARLACH
annaabi.ee 
