Laulev revolutsioon ,,Laulev revolutsioon" on ameerika filmitegijate Maureen Castle Tusty ja James Tusty nägemus Eesti lähiajaloost. See on film, mille tegemine võttis aega neli aastat. Filmitegijad räägivad ise, et laulvast revolutsioonist kuulsid nad Eestis filmitegemist õpetades. Olles üsnagi üllatunud, otsustasid nad teha sellest filmi, mida saaks näha terve maailm. ,,Laulvas revolutsioonis" puudub kindel kangelaskuju. See on terve rahvuse lugu, tavaliste inimeste lugu, kes ei kaotanud lootust kõigi okupatsiooniaastate kestel ning kelle sügaval hoitud rahvustunne aitas impeeriumi lammutada. Lugu sellest, kuidas tunnetest sai laul, laulust sai juhtiv hääl ning häälest sai võimas relv. Ise on Laulev revolutisioon kuulus, kui revolutisioon ilma verevalamiseta. Film on väga täpselt ja korrektselt koostatud, esile on toodud kõik, mis väärib kajastamist
muutnud ning samuti oleks ka siia sisse toodud tuhandeid venelasi tööle. NB! Nõukogude ajal oli Eesti lipu , sini-mustvalge kasutamine rangelt keelatud, kuid 1980. Aastate lõpul võis uuesti sini- mustvalget lippu avalikult kanda. Laulev revolutsioon Võitlus keskkonnakaitse nimel läks peagi üle laulvaks revolutsiooniks. See oli suur ning ulatuslik, kogu maa rahvast oli haaranud rahumeelne liikumine, millega nõuti Eesti huvide esikohale seadmist. Laulvas revolutsioonis mängisid suurt rolli- kirjanukud, kunstnikud ja teadlased. Nende sõnavõtud ja artiklid innustasid rahvast, meenutasid okupatsioonieelset iseseisvusaega ning teadvustasid probleeme, mis ohustasid eesti rahva püsimist. Laulev revolutsioon oli e r a k o r d n e ja ainulaadne sündmus, mis leidis tugevat vastukaja ka väljaspool Eestit.
. Aga kindlasti paljudel oli hirm südames. Aga me oleme eestlased ja ei saa ilma oma rahvata. Kusjuures on balti keti mälestusmärk Säreveres." Laulev revolutsioon on nimetus aastail 19871988 toimunud sündmustele, mille algne eesmärk oli inimeste elu-olu, NSLVL-i okupatsiooni tingimustes, paremaks muuta.Laulev revolutsioon on kuulus kui revolutsioon ilma verevalamiseta. Laulvat revolutsiooni võib kirjeldada öölaulupidude ja kontsertidega. Minu vanaisa osales laulvas revolutsioonis. ,,Mäletan, kuidas kõndisime sinimustvalge lippudega Tallinna lauluväljakule. Seal korraldati kontserte. Hoidsime üksteisel kaelast kinni ja laulsime üheskoos. Eriti ehedalt on see meeles kuidas laulsime ,,Eestlane olen ja eestlaseks jään". Tekkis ühtsustunne." ,,Rohkem nagu eriliselt midagi ei mäletagi. Lihtsalt väga tore üritus oli, mis andis rahulolu ja ühtekuuluvus tunde."
Olles üsnagi üllatunud, otsustasid nad teha sellest filmi, mida saaks näha terve maailm. Film on ise inglisekeelne, küll aga on täiesti olemas eestikeelsed subtiitrid. Pärast filmi olen siin- seal kuulnud torisemist filmi ,,keelsuse" üle, kuid olgem ausad, see film ei valminud mitte ainult eestlaste silmarõõmuks, vaid laiemale vaatajaskonnale. See on lugu, mida meie, eestlased, teame, kuid mis väärib jutustamist ka tervele maailmale. ,,Laulvas revolutsioonis" ,, puudub kindel kangelaskuju. See on terve rahvuse lugu, tavaliste inimeste lugu, kes ei kaotanud lootust kõigi okupatsiooniaastate kestel ning kelle sügaval hoitud rahvustunne aitas impeeriumi lammutada. Lugu sellest, kuidas tunnetest sai laul, laulust sai juhtiv hääl ning häälest sai võimas relv. Ihkasime, laulsime ja saavutasime vabaduse ning seda kõike tilkagi verd valamata. ,,Laulev revolutsioon" on suurepäraseks
Häälepaelad on veel lühikesed, helisevad kõrgemalt. Kui me tahame orgaanilisi asjaolusid arvestada, peame me laste tooni- ja hääleulatuses laulma. Lasteaialaste hääleulatus jääb f1 ja e2 vahele. Kuni puberteedieani kasvab hääleulatus. Kui perekonnas, koolis, sõpraderingis lauldakse, arenevad laste hääled märkamatult. Harjutamise läbi muutuvad nende hääled tugevamaks, kandvamaks ja ilusamaks. Kuni puberteedini pidevlt kasvav hääleulatus ja loomulik lauluvõime arenevad laulvas keskkonnas märkamatult ja lapse hääl võidab reeglipärase harjutamise läbi jõus, kandvuses ja kaunis kõlas. Iga laps omab esimestel eluaastatel suurt muusikalist potesiaali. Kui suurel määral neid võimalusi arendatakse, sõltub sellest, kuidas lapse hooldajad teda toetavad ja saadavad. Lauludel on lasteaias aga ka signaali ülesanne. Kui üks kindel laul kõlab, teavad lapsed, mis järgmisena toimuma hakkab. Kui kasvataja laulab ,,Küpse, küpse kakku" toovad esimesed lapsed
puhuda. 4.A)leviidid- kõige esimesed kutselised muusikud, templipreestrid, kellest kujunesid hiljem templimuusikud. B)Vanakreeka muusikas kujunes välja kaks printsiipi: 1) apollonlik - muusika on korrastatult harmooniline, mõistuslik 2) dionüüsoslik - muusika on ekstaatiline, meeleline ja ülemõistuslik C)klassikaline tragöödia- ehk “sokulaul”, on Vana-Kreeka aegne kunstivorm, algeline lavaline etendus, kus koor ja näitlejad esitavad laulvas kõnes kangelasmüütidel põhinevaid lugusid. on sõnaline kunst + näitlejate mäng + muusika + tants. D) saatürid- ditürambide esitajad, kelleks olid sikusarvedega nahkadesse riietatud mehed. Korüfee-sellise koori eeslaulja. E) muusikavormid- hümnid, kultuslaulud jumalatele, itkud (matuselaulud), pulmalaulud, töölaulud, tantsulaulud, paiaan (Apollonile pühendatud ülistuslaul kitara saatel), ditüramb (aulosega saadetud laul Dionysose auks). F) helilaadid- dooria, früügia, lüüdia
a) leviidid - üks Iisraeli 12 suguharust, põlvnesid Leevist; olid preestrid. b) 2 muusika printsiipi ehk mis seos on muusikaga Apollonil ja Dionysosel- 1) Apollonlik muusika on korrastatult harmooniline, mõistuslik. 2)dionüüsoslik- muusika on ekstaatiline, meeleline ja ülemõistuslik. c) klassikaline tragöödia- Vana-Kreeka aegne kunstivorm, algeline lavaline etendus, kus koor ja näitlejad esitavad laulvas kõnev kangelasmüütidel põhinevaid lugusid. d) saatürid ja korüfee- saatürid- ditürambide esitajad, kelleks olid sikusarvedega nahkadesse riietatud mehed. Korüfee- sellise koori eeslaulja e) muusikavormid- ehk muusikaline vorm on heliteose ülesehitus f) Helilaadid - muusikas erinevat funktsiooni omavate helikõrgusastmete abstraktne süsteem, mille konkreetseks avaldumisvormiks on helirida.
b) 2 muusika printsiipi ehk mis seos on muusikaga Apollonil ja Dionysosel - Vanakreeka muusikas kujunes välja kaks printsiipi: 1) apollonlik - muusika on korrastatult harmooniline, mõistuslik 2) dionüüsoslik - muusika on ekstaatiline, meeleline ja ülemõistuslik c) klassikaline tragöödia - klassikaline tragöödia – ehk “sokulaul”, on Vana- Kreeka aegne kunstivorm, algeline lavaline etendus, kus koor ja näitlejad esitavad laulvas kõnes kangelasmüütidel põhinevaid lugusid. on sõnaline kunst + näitlejate mäng + muusika + tants. d) saatürid ja korüfee - Ditürambide esitajaks saatürid, kelleks olid sikusarvede ja –nahkadesse riietatud mehed. Sellel kooril oli eeslaulja - korüfee, laulu saadeti pilliga e) muusikavormid - hümnid, kultuslaulud jumalatele, itkud (matuselaulud), pulmalaulud, töölaulud, tantsulaulud, paiaan, ditüramb
välja vahetatud, kuna ta muutis teatrit. Imestasin, kuidas see mulle meelde ei tulnud, et Ollino oli Sammul, see oli Sammuli kehastuses väga meeldejääv esitus, nagu seda nime kavalehelt lugenud olin, tuli see roll kohe elavalt silme ette ja elustus hästi elavalt. Rain Simmuli esitatud õpetaja Slopasev oli endiselt võrratu, kuigi mulle tavaliselt Simmuli mäng oma hakitud esituses ja eriti artikuleeritult laulvas kõnemaneeris ei meeldi. Aga selles rollis ta oli nii võrratu, et selle kirjeldamiseks pole lihtsalt sõnu. Kõigepealt see, kui hästi ja täiesti ilma aktsendita ta vene keelt räägib. Ja siis see tema tööle pühendumus ning alkoholism, stseen, kus õpilased tema üle nalja teevad, oli tõesti selline, et ma olin nutule lähedal, see oli südantlõhestavalt valus, et kuigi joodik ja ennast põhja joonud, milline sügav hing tal siiski on, kuidas ta Puskinit loeb, kuidas ta oma
annaabi.ee 
