Kriegerilt on ilmunud sooloalbumid "Ma kuulun sulle" (1995), "Põgenevad unenäod" (1999) ja "Tere hommikust, Eestimaa" (2001). Kõikidelt plaatidelt võib leida ka Erichi enda kirjutatud lugusid, laulja on ise loonud umbes 40 laulu. Krieger teeb enamus lauludele covereid. Tuntumad neist on "Naised on hullud", "Ma kuulun sulle", "Sõbra laul" (koos Martin Müürsepaga) ja "Tere hommikust, Eestimaa". Ilma nende lauludeta ei möödu Kriegeril peaaegu ükski kontsert. Kriegeri laulurepertuaar on väga lai - rockist kammerlauluni. Erich Kriegerit kui lauljat saatis esimene suurem edu 1982. aasta kevadel, kui ta võitis lauluvõistluse "Vilniuse tornid". Praegugi annab Erich palju kontserte, peamiselt nädala vahetustel. Muul ajal naudib ta elu oma naise Liiaga ja niidab muru. Nimelt on tal mitu paika eesti eri paikades mille eest hoolt kanda.
1975. aastal pakkus Silvi Vraidile koostööd ansambel Fix, mille muusikud olid juba kaua noorel ja andekal neiul silma peal hoidnud. Järgmised üheksa Tartu perioodi kõige viljakamat aastat olid seotud just selle pundiga. Esineti Eestis ja liiduvabariikides, Soomes, Kuubas, Portugalis ja ka Saksa LV-s. Näitlejaoskusi andis koostöö Ülo Vilimaaga ning enesteostuse võimalusi pakkus ka Vanemuise teater. Fixi aegu kujunes ka tema laulurepertuaar välja, mis kätkes tegelikult küll praktiliselt kogu lauluvara, mida pakub esitajale levimuusikamaailm. (ibid: 90-91) 1984. aastal kolis Vrait elama Tallinnasse. Seal avanesid võimalused koostööks erinevate kollektiividega ja süveneda rohkem eri stiili muusikasse. Koos pianist Jaak Jürissoniga esitab ta intiimsemaid laule; Kukerpillidega ehtsat kantrit; A. Pilliroo, H. Aniko ja L. Saarsalu ansamblitega nin H. Zeigeri big-bändiga dzässilaule
Kujunesid välja tõelised etendused, kus oluline ei olnud tubli tulemus, vaid vaimukas lähenemine. Lauas. Suur pulmapeo puhul kõik inimesed tavaliselt üksteist ei tundnud. Omavahel tuttavad inimesed püüti paigutada lähestikku. Mõnel pool olid istekohad nimekaartidega ära märgitud. 23 Noorpaari koht lauas valiti nii, et sealt oleks kõiki näha ja kõik näeksid ka pruutpaari. Peo edenedes hakati lauas ka laulma ja laulurepertuaar oli päris lai. Söögid-joogid. Kui pulmapidu kestis ühe õhtu, siis serveeriti tavaliselt kolm käiku. Alustati külma lauaga-sült, vorst, juust, pasteedid, võileivad, marinaadid, salatid. Mõne aja päras toodi lauale soe toit, milleks oli tavaliselt vasika-või seapraad hapukapsaga. Lõpetati magustoiduga, milleks oli kas bubert, kompott või mannakreem piima või vaniljekastmega. Pulmatordid. Mujal maailmas tuntud spetsiaalne pulmatort on meil suhteliselt hiline nähtus.
puhkpillikoorid. Võimalik, et siit sai ka Jannsen mõtte korraldada suurem ühislaulmine, kutsuda kokku kõigi maakondade esindajad ja võimalikult palju koore. Koorimuusika mitmel pool meie kihelkondades oli üsna hästi arenenud (tänu hernhuutlaste tegevusele, kes koore olid loonud ja koorilaulu ja puhkpillimängu propageerinud). Koorid on tihedalt seotud kohalike haridusoludega paljude kooride eesotsas on kohalikud koolmeistrid, köstrid või vöörmündrid. Laulurepertuaar oli seega täiesti olemas. Esimesed laulud olid üle võetud saksa kultuurist ja mugandatud eestlaste jaoks. Kirikulaulud oli üks osa reperuaarist, samuti saksakeelsed rahvalaulukesed. Jannsen leidis esialgu baltisaksa ringkondades suure toetuse, et eesti koorid tulevad kokku. Jannsen moodustas pidukomitee, kes laulupidu ette pidi valmistama. Paljude rahvuslike tegelaste kõrval võtab ta sinna mitmeid baltisaksa soost arvamusliidreid, kes rahvuslikku liikumisse toetavalt suhtusid
annaabi.ee 
