Lisaks näidenditele esitati ka laulumänge ja ballette. 1804. aastal asustati Tallinnas proffessionaalne teatritrupp. 1860. aastal toimus esimene eesti publikule mõeldud ooperietendus. Baltisakslaste seas oli laialt levinud kodune musitseerimine. 18. sajandi teisel poolel tekkis tõsisem huvi Eesti rahvakultuuri vastu, levinud oli eesti keelsete laulude esitamine saksa viisiga. Viiul hakkas torupilli välja tõrjuma. Johann August Hagen (1786 1877) pani aluse Eesti laulukoorile, avaldas eesti keelseid muusikaõpikuid, laulukogumikke ja koraaliraamatuid. 19. sajandil asustati väga palju mitmehäälseid koore. Georg Julius Schuls-Betram oli baltisaksa ajaloolane, kes töötas Peterburis tsensorina, oli eesti kultuurist väga vaimustatud ja huvitatud. 1857 toimus Tallinnas I Baltisaksa Laulupidu. Asutama hakati pillikoore, tormas oli selle eestvedajaks Adam Jakobson. Otto David Wirkhaus õpetas sisuliselt pool Eestit pilli puhuma
Lisaks näidenditele esitati ka laulumänge ja ballette. 1804. aastal asustati Tallinnas proffessionaalne teatritrupp. 1860. aastal toimus esimene eesti publikule mõeldud ooperietendus. Baltisakslaste seas oli laialt levinud kodune musitseerimine. 18. sajandi teisel poolel tekkis tõsisem huvi Eesti rahvakultuuri vastu, levinud oli eesti keelsete laulude esitamine saksa viisiga. Viiul hakkas torupilli välja tõrjuma. Johann August Hagen (1786 1877) pani aluse Eesti laulukoorile, avaldas eesti keelseid muusikaõpikuid, laulukogumikke ja koraaliraamatuid. (7) 14 Kasutatud kirjandus 1. Talve.I (2004) ,,Eesti Kultuurilugu" Tartu: ,,Ilmamaa" 2. http://www.estonica.org/et/Ajalugu/1710-1850_Balti_erikord/P %C3%A4risorjuslik_kord_ja_m%C3%B5isamajanduse_intensiivistumine/ 3. http://www.estonica.org/et/Haridus_ja_teadus/Teadus/Teaduselu_18_sajandil/ 4. http://www
Kristlik-sentimentaalse meeleoluga, kõneldakse elu põgususest ning kannatustest, mille vastu säätakse lohutus õiglast inimest ootavast taevasest õnnest. Peter Heinrich von Frey luuletusi ilmus ,,Beiträges" kui ka kogumikus ,,Lillikesed". Frey oli esimene, kes käsitles põhjalikumalt eesti luuleprobleeme ja avaldas ,,Beiträges" kaks põhjalikku värsiteoreetilist käsitlust (1813, 1815) Gustav Adolph Oldekop - Põlva pastor tõlkis ja kirjutas ise värsse Kanepi laulukoorile kirikus, tema lõunaeestikeelsed värsid levisid enamuses suuliselt, kuid ilmus ka ,,Beiträges". Reinhold Johann Winkler kirjutas rea algupäraseid ilmalikke luuletusi, luulekogu ,,Eesti-ma Ma- wäe söa-laulud" (1807) püüab õhutada patriootilisi tundeid. Teine värsikogu ,,Juttud" (1816) kirjutatud enamasti laenatud ainetel. 15. Eestikeelse draamaloomingu algus (P. A. J. Steinsberg jt). Tallinna saksa teatri kõrval kõlas eesti keel juba 1789. aastal ning F.G.Arvelius tegi mõned
kahekesi kõrvuti, ühel kõht õieli ees, teisel vimmas selg tahapoole. Ja koju tulid nad ikka parimas tujus, mis aina paranes, kui nad olid mõni aeg peale seda vestelnud Slopasevi toas. Kui härra Voitinski ühel päeval Slopasevi juurest välja tuli, oli tema tuju sedavõrt ülev, et aina kippusid laulud peale. ,,Lalallallaa, lalallallaa!" hüüdis ta iga natukese aja pärast mööda suurt tuba kõndides, nagu annaks ta mingisugusele nägematule laulukoorile tooni kätte. Varsti sattus ta poistele rääkima iseendast ja poolakatest, kinnitas, et ka Slopasevi soontes voolab poola verd ning et pooled venelased polegi venelased, vaid poolakad. ,,Need on ülejooksikud, äraandjad, sest meie oleme võidetud rahvas, orjastatud rahvas," seletas ta ja matsutas nõutult suud, vahtides kartlikult ringi. ,,Sellest ei tohi rääkida," ütles ta. ,,Teie, eestlased, ei tohi ka sellest rääkida, et olete orjastatud. Aga teil on kergem kui meil poolakatel.
annaabi.ee 
