tundeid, romantilisi kontraste ja tegevustikke iseloomustavad viisilõigud) kulminatsioonis suured ansambli- ja nn lõputud meloodiad, mis kujunesid lühikesest kooristseenid tuumast ja selle arendustest orkester tavaliselt 4-kordne, suur roll vaskpillidel lauljatelt nõudis uutmoodi näitlemis- ja laulmisstiili meloodiarikkad, jõulise rütmiga, meeldejäävate grandioossed, kuulajat jäägitult haaravad motiividega Kirjutanud 26 ooperit. Neist tuntumad: Tuntumad teosed: ,,Oberto" ooperitetraloogia ,,Niebelungide ,,Kuningas üheks tunniks" sõrmus", mis koosneb ooperitest ,,Reini
Kontserdiretsensioon ,,Jõulutähed" Mina külastasin 20. detsembril Nokia kontserdimaja, kus esinesid Marko Matvere ja Maarja-Liis Ilus kontsertisarjaga ,,Jõulutähed". Neid saatsid pillimehed Marti Tärn konstrabassil ja klaveril, Peeter Rebane kitarril ja Reigo Ahven löökriistadel Maarja-Liis Ilus on Eesti tuntud naislaulja, kes on käinud ka esinemas Eurovisioonil. Ta on osalenud muusikalides ja võitnud lapsepõlves mitu laulukonkurssi. Marko Matvere on kuulus Eesti laulja, näitleja ja lavastaja. Ta on olnud mitmetes muusikalides peaosa täitja. Nad on varem koostööd teinud muusikalides, kuid kontserditel pole nad varem koos esinenud. Reigo Ahven tegutseb põhiliselt trummarina erinevates bändides, aga mängib ka muid löökpille. Marti Tärn on peamiselt tuntud kui kontrabassi mängija, kuid oskab mängida veel mitmeid teisi pille, näiteks klaverit, flööti jne. Pee...
Kord ihkas ta abielus naist, siis oma sõbra vara ning pidevalt tunnustust inimestelt, kuid seda mitte ausal viisil. Enda tahtmisi üritas ta saavutada inimesi pettes, mängides neile kallil teemal "usk", selle lõksu sattus nii mõnigi tegelane, kelle teadmised sel teemal olid puudulikud. Kõige kergem on petta inimest, kes teemat ei valda. Tänapäevalgi satuvad niiviisi paljud inimesed reklaami ohvriks, usaldades kergesti ütlusi riigimeestelt, arstidelt või lauljatelt, kes arvatavasti osalesid reklaamis raha või iseenda populaarsuse tõstmise pärast, mitte reklaamitava toote kvaliteedi tõttu. Usutakse inimest kelle nimi või töökoht midagi tähendab, selle saavutamiseks ühiskonnas on oluline hariduse saamine. Kui kord vajalikud paberid käes, mis tunnustavad haritud mõistuse eksisteerimist, võetakse tõsisemalt selle inimese argumente kuulda. Tartuffe küll polnud kõrge haridusega aga ta oli pühamees ja kes muu võis teada jumalast enam
aga seda hoopis tänapäevasemas võtmes. Kuidas seda aga teostada? Miku unistuseks sai, et need lood saaksid uued seaded, mis mõeldud Big Bandile esitamiseks. Mõeldud, tehtud, otsustas ta otsida üles Lutz Krajenski kontakti ja talle oma ideest kirjutada ning talle koostööd pakkuda. Sealt edasi areneski projekt, mis kestis mitu aastat. "Muinaslugu sinilinnust" projekti esimene etapp oli see, et žürii valis välja 100 parimat eesti laulu. Laulud olid erinevatelt selleaja tuntud lauljatelt nagu nt Uno Loop, Valter Ojakäär, Raimond Valgre jt. Nendest 100-st valiti omakorda välja 18 laulu. Lutz Krajenski hakkas nendele lugudele tegema uusi seadeid. Samal ajal, aga valmis Ameerikas nendele lugudele uue seadega ka uued sõnad. Ameerika laulukirjutajatele isegi ei öeldud millest need laulud eesti keeles räägivad ehk said nad täiesti nullist uued sõnad mõelda ja laulule uue mõtte anda. Ingliskeelsete sõnade autoriteks on maailma tipptasemel laulukirjutajad USA-st: Pamela
Tema ooperite esitamiseks ehitati Festspielhaus. Ooperiteooria põhiidee: kunstide ühtsus teoses, kus on ühendatud sõna, muusika ja ruumilised kunstid. Ta oli ooperireformaator ja Saksa romantilis-realistliku ooperi väljapaistvaim esindaja. Ooperid põhinesid Saksa ja Skandinaavia eepostel, legendidel ja müütidel, tal olid psühholoogilise probleemistikuga ooperid. Tuntud on tema lõputud meloodiad, tema orkestris pidi olema 4kordne, suur oli vaskpillide roll. Lauljatelt nõudis uutmoodi laulmist- ja näitlemisstiili. Wagneri ooperid olid grandioossed teosed, mis haarasid kuulaja jäägitult endasse. Wagneri ooperireform 1. Ta kustutas saalis tuled, et laval olev tegevus oleks paremini jälgitav. 2. Saali põrand oli ehitatud kaldu, et ka viimastest ridadest oleks tegevus jälgitav. 3. Orkester paigutati orkestriauku. 4. Võttis iga tegelase jaoks kasutusele juhtmotiivi, mis samuti hõlbustas tegevuse jälgimist. 5
Lakanud armastamast Jose´d, kingib ta oma südame härjavõitlejale Escamillole. Jose, kes ei suuda leppida mõttega, et on Carmeni kaotanud, püüab viimast surma ähvardusel enda juurde tagasi pöörduma. Carmen keeldub ning Jose tapab ta. Minule meeldis see ooper väga, kuna on huvitav vaadata, mis toimub suurel laval ja kuidas seal kõik korraldatud on. Carmen ise on sisult väga huvitav ja kaasakiskuv, ning samuti nõutakse lauljatelt väga palju.Ühel hetkel peavad nad suutma laulda suurepäraseid aariajaid ning mõne hetke pärast peavad nad juba laua peal jalga keerutama. Lauljad, kes esitasid Metropolitan Opera vahendusel ooperit, suutsid siiski edasi anda laulu ilu ja palju positiivseid emotsioone.Lauljad on väga profesionaalsed ja nende hääl kõlab lausa ingelikult. Kõige enam meeldis mulle peaosalise(Elina Garanca) hääle tämber. Ta suutis laulda kogu kontserti väga valjult ja tunnetega
Veetis aega Londonis,Pariisis,Berliinis. Töötas Dresdeni ooperiteatri kapellmeistrina, põgenes Liszti abiga Zürichisse,kus elas 10 a. avaldas seal esseesid. Unistas ideaalsest ooperimajast ja 1876 avati spets.tema ooperite esitamiseks Festspielhaus. Pärast surma orgunnis naine festivale. Oli suurim ooperireformaator-muusika,tantsu,draama,poeesia süntees. Peategelased traagilise saatusega õilsad kangelased. Eeskujuks harmoonias Liszt,orkester 4-kordne. Lauljatelt nõudis uutmoodi laulmis-ja näitlemisstiili. Lauljal pidi olema tugev väljendusrikas hääl, hea tervikutunnetus. Suurim teos ooperitetraloogia"Niebelungi sõrmus"(mütoloogia). Tuntud veel ,,Lendav hollandlane", ,,Tannhäuser", ,,Lohengrin", ,,Tristan ja Isolde", ,,Nürnbergi meisterlauljad", ,,Parsifal". Kuulamine: meremeeste koor ooperist ,,lendav hollandlane"-algul pasunad, laulavad u.30 sek pärast ,,lohengrin" pulma koor-pulma marss
jne. Regilaulu lõputust viisikordusest sünnib Tormise laulude loitsiv, maagiline toime. Kuna meie regilaul on välja kasvanud iidsetest loitsimistest ja rituaalidest, on selle sisemine vägi tänaseni alles. Paljud Tormise teosed rajanevad sellel väel ja võimsal sisendusjõul ( ,,Raua needmine"). Heliloojale on alati väga oluline olnud ka regilaulu traditsioonilise esituslaadi säilitamine. Ta nõuab lauljatelt rahvapärast laulmisviisi, õigeid regilaulule omaseid sõnarõhke ja silbitamist jm. Tormis on öelnud, et mitte tema ei kasuta rahvaviisi, vaid rahvaviis kasutab teda. Seega helilooja roll on regilaulu võimalikult autentne vahendamine. Aastate jooksul on valminud palju laulutsükleid ja sarju, näiteks: ,,Eesti kalendrilaulud", see on viiest laulutsüklist koosnev sari osadega ,,Mardilaulud", ,,Kadrilaulud", ,,Vastlalaulud", ,,Kiigelaulud" ja ,,Jaanilaulud".
pillidele on seal basstrompetid ja kontrabass-tromboonid ning koguni 8 metsasarve. Orkestril on ka iseseisvaid vahepalu, mida mängitakse sageli kontsertidel. · Wagner võitles lauljate ülemvõimu vastu. Ta leidis, et laulja täiendab orkestrit, mitte ei valitse ooperi üle nagu see tollal tihti juhtus. Meloodiliste aariate asemel kasutas ta retsitatiivset kõnelähedast laulu. Tema muusikadraamade uudne olemus nõudis lauljatelt uutmoodi laulmis- ja näitlemisstiili. Wagneri laulja peab omama tugevat väljendusrikast häält ja head tervikutunnetust. · Tema harmoonias, mida peetakse romantilise harmoonia tipuks, on palju lahendamata dissonantside ahelaid ("lõppematu meloodia"). Pingestatud helikeele kõrgpunktiks on ooper "Tristan ja Isolde". · Alates "Lendavast hollandlasest " kirjutas Wagner oma libretod ise. Ta oli veendunud, et
väljapaistvaim esindaja. Tema ooperiteooria põhiidee oli muusika, tantsu, draama ja poeesia süntees. Wagneri ooperid olid pideva sümfoonilise arenduse ja katkematu lavalise tegevusega draamad, mis ei jagunendu mitte numbriteks, vaid stseenideks. Levinud võtteks oli tema ooperites juhtmotiivid, millega iseloomustati kindlaid tegelasi ja sündmustikke. Tuntud on ka Wagneri nn lõputud meloodiad, mis kujunesid lühikesest tuumast ja selle arendusest. Lauljatelt nõudis helilooja uutmoodi laulmis- ja näitlemisstiili. Wagneri ooperi lauljal pidi olema tugev väljendusrikas hääl ning hea tervikutunnetus. Wagneri ulatuslikem teos on saksa eeposel põhinev ooperitetraloogia ,,Niebelungide sõrmus" (1848-1874) , mis koosner ooperitest ,,Reini kuld" , ,,Valküürid" , ,,Siegfried" ning ,,jumalate hukk" Tuntumad Wagneri ooperid on veel ,,Lendav Hollandlane" , ,,Tannhäuser" ,,Lohengrin" , ,,Tristan ja Isolde" , ,,Nürnbergi meistrilauljad" , ,,Parsifal"
annaabi.ee 
