Alumine hääl-torrõ. Ülemine hääl-killõ Esitus 1. Levinum koori ja eeslaulja vaheldumisi laulmine 1. Lauldakse kõik koos või üksi 2. Kasutatakse ettehaaravat sisseastumist(7. ja 8. silpvärsis 2. Laulmine pilli(kannel, lõõtspill) saatel eeslaulja ja koor koos) 3. Tekstid levivad alguses käsikirjaliselt, hiljem trükitud 3. Kahe koori vaheldumisi laulmine laulikutes 4. Üksi laulmine(peamiselt hällilaulud) 4. Oluliselt kasvab meeste osatähtus 5. Regilaule laulsid peamiselt naised Rütm 1. Valdavalt kaheksandiknootidel ühesugune 2. Kasutatakse pikendatud lõppheli 3. Lisatakse refräänsõna värsilõppu(8. silp pikemalt) 4. Erandlik rütm on kiige ja hällilauludel
Kuidas vanasti lauldi. Eesti rahvalaulu areng jaguneb 2 ajajärku. Vanem - regivärsiline (regilaul, runolaul) See kujunes välja 16.saj ja püsis muutumatuna 18.saj lõpuni. Pole teada, millal loodi esimene rahvalaul. Koguma ja kirja panema hakati rahvaluulet alles möödunud sajandil. Kõige vanem on regivärsiline rahvalaul, mis ühendab endas teksti, meloodia ja esituse.Tähtsaim, kuid samas kõige muutlikum osa on tekst. Meloodia on traditsioonilisem, ühe viisiga lauldi palju laule. Uuem - hakkas tekkima 18.saj lõpus ja vältas 19.saj. Regilaulu ettekandjateks olid naised, sest neile oli meeleolutsemine tähtsam. Regilaulul on esikohal sõnad, kus muusika pidi suurendama ilmekust. Regilaulu ehituse aluseks on värss, mille põhivorm oli 8-silbiline ja kus igale silbile vastab vaid üks noot. Põhiliselt lauldi eeslaulja ja koori (ansambli) vaheldumise põhimõttel, mis tähendab 1 laulab ees, teised kordavad sama.Regilaulu viisid ...
vaheldumine ( koor liitub värsi väheneb, laulmine pilli saatel (kannel, viimastel silpidel), kahe koori lõõtspill), tekstid levivad algul vaheldumisi laulmine, lauldakse pilli käsikirjaliselt, hiljem trükitud saateta, sageli improviseeriti tekst laulikutes. Nii kinnistuvad kindlad esituse kägus, esitajateks naised. autorid ja loojad EESTI MUUSIKA ARENGULUGU · info enne 12 saj. On napp · üksikud teated on jõudnud juhuslike märkustena vanadest kroonikatest · 1164 andmed kuusalu kiriku kohta · Orel; 1329 esimesed orelid. Helme, Paiste · Suhteliselt suurele kontaktile rahvalaulu ja kirikulaulu vahel viitab kristlike
Teda tunti igal pool ja tema tundis iga Eestimaa kanti. Ta algatas ja viis ellu umbes 300 kultuuritegelase mälestistähise paigaldamise. Loodusluule- esimene Juhan Liiv, siis Tuglas ,,Tuulemaa" (kirjeldab, kui ni tohib öelda, Lõuna-Eesti maastikke), Suits. B.Alver- ,,Tuulelapsed", H. Adamson ,,mulgimaa laulik". Linnaluule- Käsu Hansu nutulaul. Ärkamisajal tauniti linna. 19. Sajandi lõpul ja 20. Sajandi alguses esinevad linnalised teemad rahvalse mõeldud populaarsetes laulikutes. Iseseisvad Eestis anti luule kaudu edasi ajastu vaimsust, vaikivat protesti, rahulolu, sotsiaalset staatust, sotsiaalset protesti, ajaloolist mälu. Nt Jaan Kaplinski, Jürgen Rooste. Ilukirjandus- Tammsaare- Kõrvemaa; Mälk ja Hint- Lääne-Saaremaa, Luts- Palamuse/Paunveree, Vooremaa, Tartu; Smuul- Muhumaa; Kangro- Tartu ja Võrumaa; Vilde- Mahtra. Iga kirjaniku teos oli seotud mingi paiga või kohaga Eestis. Muusikas- M. Saar- soomaa; Veljo Tormis
" ("Vana Kannel" I, 1886.) "Meie vanavara on ainus ajaraamat, mis eesti rahvas ise omast minevikust on valmistanud. Kes omast minevikust lugu ei pea, sel ei ole ka tulevikku, sest temal ei ole iseenese tundmist ei paremale ega pahemale poole; ta püüab neist raasukestest ära elada, mis võõra laua päält maha pudenevad, see on vaevaline elu." (150. aruanne, Postimehe lisaleht, 1904.) Rahvaviiside talletamist algatas Carl Robert Jakobson, kes avaldas neid ka oma laulikutes (enamasti Kunileiu seades). 19. saj. suurima rahvaviiside korjanduse korraldas Karl August Hermann (1851-1909). Hurda kuulsa üleskutsega samal aastal 1888 - ilmus Hermanni üleskutse "Tähtjas palve ja soov" rahvaviiside kogumiseks. Hermann oli esimene, kes avaldas soovi saada ka tantsu- ja mänguviise. 10 a. jooksul saadeti talle 2500 rahvaviisi. Kogumise probleemiks oli see, et maakohtades oli vähe inimesi, kes tundsid noodikirja.
annaabi.ee 
