Mozarti 19 lavateosest on 5 saksakeelsed (esmakordselt muusikaajaloos). Romantismiajastul (19.saj.) tõstis Giuseppe Verdi (1813-1901)itaaliakeelse ooperi jälle esiplaanile. Romantismile on iseloomulik tundeline väljenduslaad. Eesti Eesti ooperi eelkäijaks olid sõnalavastused ja laulumängud. 1907 aastal kirjutas Karl August Hermann muusikalise lavateose ,,Uku jaVanemuine ehk Eesti jumalad ja rahvad" Helilooja nimetas oma teose laulelduseks eestis on 2 ooperi ja balletiteatrit,,Estonia"&,,Vanemuine".Mõlemad kujunesid samanimelistest laulu ja mänguseltsidest, mis asutati muusika kujunemise ajajärgul(1865 aastal). 1906 said kutselisteks teatriteks Algul lavastati laulumänge, operette, hljem ka oopereid balette. Alates 1949 aastast om ,,Estonia" muusikateater, ,,Vanemuises" lavastatakse tänapäevani nii muusika kui ka sõnalavastusi. Esimene eesti
Suurim soov oli minna õppima peterburi konservatooriumisse klaveri peale, aga tema muusikkalised teadmised ei võimaldanud seda. Andis välja esimese muuskaaakirja laulu ja mängu leht. Eesti esimene komponeerimise õpetamise raamatu, esimese iiuimngu õpeamse raamatu, koostas ning kogus koorilaulu kogumikke, kogus rahvaviise, kutsus rhvaloomingut säilitama. Musikalised saavutused: eesti esimene ooper, kuid ei tulnud eesti esimest tõeslist ooprit, mille nimetas laulelduseks ja nimeks oli uku ja vanemuine; Ta on loonud ligi 300 koorilaulu, lihtsameelsed, üks tuntuim on kungla rahvas. Eesti kuulus vene alla, tema muusikat ja tegevust kritiseeiti, kuna ta oli valgustuslik MK: Oh laula ja hõiska, Isamaa mälestus, Kungla rahvas, Munamäel
konservatooriumi klaveriklassi. Ometi ei takistanud see tegutsemist muusikaalal: * andis välja ,,Laulu ja mängulehte" * kirjutas esimese komponeerimisõpiku * andis välja viiuliõpiku * kirjastas noote * kogus rahvaviise Kuigi K. A.Hermannil puudus muusikaline eriharidus, kirjutas ta ligi 300 koorilaulu. Nendest tuntumad on ,,Oh,laula ja hõiska", Isamaa mälestus", Munamäel". Ta proovis ka ooperit luua. Ise nimetas ta selle laulelduseks ,,Uku ja Vanemuine". Sealt on pärit laul ,,Kungla rahvas", mida lauldakse sageli laulupidudel. I Üldlaulupidu toimus Tartus 1869. aastal. Peo korraldamise mõtte algatas J. V. Jannsen. Teda aitas Lydia Koidula. Ettevalmistuskomitee esimeheks valiti küll pastor Willigerode, kuid praktilise korraldustööga ta peaaegu ei tegelenud. Tema saksapärane mõtteviis põhjustas toimkonnas mitmeid lahkhelisid. Laulupeo protsessi sekkus ka C. R
kirjutas õpiku. Hakkas ka koostama Eesti Entsüklopeediat (jõudis kirjutada kõik a- tähega sõnad, alustas b-tähega, kuid majanduslikel põhjustel jäi pooleli ning seda jätkas keegi teine). Eesti keele lektor Tartu Ülikoolis, tahab,et kõik eesti ametnikud räägiksid puhtalt eesti keelt.Nõudis,et muulastele,kes Eestisse tööle jäävad, tehtaks eesti keele eksam. Helilooja(oma laule umbes 300, ooperi alge, mida tema kutsus laulelduseks "Uku ja Vanemuine"). "Eestlane olen ja eestlaseks jään". Koorijuht, üldlaulupidudel üldjuht. Kogus rahvalaule. Ajakirjanduse toimetaja. "Laulu ja mänguleht". "Viiuliõpetus". 9.Peterburi Konservatoorium 10.Eesti esimesed kutselised heliloojad: Johannes Kappel (2. VII 1855 Rapla-Uusküla 1. VI 1907 Schömberg, Württemberg), helilooja ja organist. Sai muusikalised algteadmised isalt, Paide köstrilt ja organistilt. Aastast 1872 elas Peterburis
köide, aula, heliredel, magala, lehtla, rahvus, mitmus, maitsus(maitsma), ilmaütlev, kaasaütlev, saav, rajav, olev, keeleterminid (ülivõrre, asesõna, sidesõna, ainsus, mitmus, häälik, tähesti), helilooja, kolmkõla, helivältus, kolmkõla pöörded jmt. Paarkümmend aastat elu lõpust oli Tartu ülikooli õppejõud. Elujooksul tuhatkond teost, liedertafellik stiil. ,,Mingem üles mägedele" ,,Oh, laula ja hõiska" ,,Isamaa mälestus". 1908 üritas ooperit kirjutada, ise nimetas seda laulelduseks ,,Uku ja Vanemuine ehk Eesti jumalad ja rahvad." Sealt ,,Kungla rahvas". Juhatab Eesti üldlaulupidusid. Kogub rahvaviise. Pärit Põltsamaalt, Võhmast. Ta kaotas väga varakult mõlemad vanemad. Sellele vaatamata haris end kuni doktorikraadini välja. Õppis Põltsamaa kihelkonna koolis, laulis kooris. Mängis ka kooli puhkpilli orkestris. Peale lõpetamist läks sinna abiõpetajaks tööle. 1871 läheb Peterburi. Soovis minna konservatooriumisse, ei saand sisse, võttis eratunde. '73 tagasi
Karl August Hermann – MK Oh laula ja hõiska ja Kungla rahvas Karl August Hermann: ● Keeleteadlane; ● Tartu Ülikooli lektor; ● Ajakirjanik; ● Andis välja Eesti esimest muusikaajakirja “Laulu ja mängu leht”; ● Kirjastaja; ● Helilooja; ● Koorijuht; ● Kirjanik; ● Luuletaja; ● Rahvaviiside koguja; ● Tahtis kirjutada Eesti esimest ooperit, aga kuna see ei andnud ooperi mõõtu välja, siis nimetas selle laulelduseks; ○ Uku ja Vanemuine ehk eesti jumalad ja rahvad. Eesti teisel ärkamisajal, 1988. aastal, kasutas Alo Mattiisen oma isamaalistes lauludes esimese ärkamisaja heliloojate (Kunileid, Saebelmann, Hermann) laulukatkeid, tekitades tugeva sideme kahe ajastu vahel. EESTI 19. SAJANDIL Talurahvareformide eeldused: ● Valgustusideede levik – üks inimene ei pea olema teise ori; ○ kaasa tundmine eestlastele.
annaabi.ee 
