Erinevalt tänapäevasest traditsioonist, kandsid pruut ning peigmees veel eelmisel sajandilgi rahvariideid. Pruudil olid rahvarõivad eriti kaunilt ning külluslikult kaunistatud. Samuti oli tavaks, et mõrsja pead ehtis tanu, rätik või müts. Laulatus Kiriklikku laulatust ei peetud varasemalt eriti tähtsaks, see oli pigem kiriku poolt peale surutud toiming. Kuna laulatust ei peetud oluliseks, siis ei toimunud see üldjuhul ka pulmadega samal ajal. Tavaõiguse järgi polnud ka abielu laulatamisega sõlmitud, vaid alles peale tanutamist, ms toimus pulmas. Laulatus võis toimuda nii enne kui ka pärast pulmi ning seda mitme nädala ulatuses. Pruutpaar laualatati kiriklikult enamasti pühapäevasel päeval. Hoopis tähtsamaks peetud pulmapeost võttis osa palju suurem seltskond kui laulatusest. Laulatuselt puudusid isegi mõrsja vanemad, kohal olid vaid pruut ja peig koos isamehe, peiupoisiga, kaasanaise ning pruuttüdrukuga
Erinevalt tänapäevasest traditsioonist, kandsid pruut ning peigmees veel eelmisel sajandilgi rahvariideid. Pruudil olid rahvarõivad eriti kaunilt ning külluslikult kaunistatud. Samuti oli tavaks, et mõrsja pead ehtis tanu, rätik või müts. Laulatus Kiriklikku laulatust ei peetud varasemalt eriti tähtsaks, see oli pigem kiriku poolt peale surutud toiming. Kuna laulatust ei peetud oluliseks, siis ei toimunud see üldjuhul ka pulmadega samal ajal. Tavaõiguse järgi polnud ka abielu laulatamisega sõlmitud, vaid alles peale tanutamist, ms toimus pulmas. Laulatus võis toimuda nii enne kui ka pärast pulmi ning seda mitme nädala ulatuses. Pruutpaar laualatati kiriklikult enamasti pühapäevasel päeval. Hoopis tähtsamaks peetud pulmapeost võttis osa palju suurem seltskond kui laulatusest. Laulatuselt puudusid isegi mõrsja vanemad, kohal olid vaid pruut ja peig koos isamehe, peiupoisiga, kaasanaise ning pruuttüdrukuga
k juba ilma tõlgita suhelda. Johann Ambriosius Völcker suunati siia tööle, kuid ta tegi keelealast karjääri, temalt säilinud rida vaimulikke tekste, mida ta tartus misjonitöö edendamiseks koostas. Jesuiidid käisid maad mööda ringi, retked ulatusid Tartust 20 miili kaugusele. ( 1 Liivimaa miil = 7,4 km)Aruannetest tuleb välja, et on käidud Nii Põltsamaal, Viljandis kui ka Tarvastus ja mujal. On ürit minna Tartu kaudu ka Venemaale, kõige enam tegeletakse kohalike tp ristimise, laulatamisega. 1584 a tehti kokku 30 väljasõitu , kus on ristitud 970 inimest+ 700 inim on varem ristitud aga valesse usku. Inimesi on võetud pihile ( 450 eestlase ja poolaka), sõlmiti 91 abielu, ära hoiti 2 abielulahutust, mainitakse, et ketserlusest on päästetud 5 sakslast, skismaatikuteston ära hoitud 10 venelast. Jesuiidi preester tuli külla , kuhu rahvast kokku oli aetud, ürit jutlustada ( alguses tõlgiti, hiljem e k), lause kaupa on midagi öeldud( põhitõdesid), mida lasti ka korrata
seda Tallinnas nätud, vaid rahulik, tõine, sagedasti mõtes. Majatalituse eest kandis ta veel suurema agarusega hoolt, oli võ oraste vastu kõus lahke ja viisakas, aga ei armastanud ise võ orsil käa. Kehalikult õtses ta päast tervenemist täes, küses neitsilikus ilus. Risbiter käs teda iga päv vaatamas, sest oma arust oli ja jä tema ikka Agnese peigmeheks, olgu kül, et tüarlapse tuju teda mõeks ajaks «nurka kuivama pannud». Agnes oli sestsaadik, kui isa mitte enam väivaldselt laulatamisega peale ei känud, Risbiteri vastu samasugune nagu teistegi küaliste vastu, see on üesugune lahke ja viisakas, lubas enesele «sina» üelda, aga üles ise junkrule ikka «teie». Üel päval üles Risbiter naljatades: «Kas usud, Agnes, sa oleksid ammugi minu õnelik abikaasa, oleksin mina kaval tahtnud olla.» «Ma arvan, et teie kaval kül olete,» kostis Agnes vagusalt. «Olen kül, aga ma ei raatsinud sinu vastu kavalust pruukida. Nü ud nän ma paraku
annaabi.ee 
