kahjulikke tarvitamisest mõjusid organismile · Purusta müüdid uimastite kohta · Tutvusta tugigruppe Kasutatud kirjandus · Allaste, A.-A., Lagerspetz, M., Kurbatova, A. (2005). Uimastid ja uimastitarvitajad Eesti ühiskonnas. Valgus. · Laukkanen, E., Marttunen, M., Miettinen, S., Pietikäinen, M. (2006). Kuidas aidata psüühikaprobleemidega noorukit. Medicina. · Mustajoki, M., Maanselkä, S., Alila, A., Hyvärinen, S., Huttunen, R., Rasimus, M. (2001). Õe käsiraamat. Medicina · Shives, R. L. (2005). Basic concepts of pshyciatric-mental health nursing. Lippincott Williams & Wilkins. · Videbeck, S. (2003). Pshyciatric mental health nursing. Lippincott Williams & Wilkins.
avalduvad ühed ja samad peamised sümptomid ka häire kroonilise kulu korral. Pole päris selge, kas iseloomulikud endokriinhäired on täielikult alatoitumise ja selleni viinud käitumise (nt. piiratud dieet, ülemäärane kehaline koormus ja oma keha väärtajumine, esilekutsutud oksendamine ja kõhulahtisus ning sellest tulenev elektrolüütide düsbalanss) tagajärjeks või on tegemist mingite veel tundmatute faktoritega. (Laukkanen E. jt, 2006: 100-103) Kehakaalu hoitakse vähemalt 15% allpool eeldatavat (kas kaalukaotuse tulemusena või ei ole seda kunagi saavutatudki, kehamassiindeks on 17,5 või väiksem. Puberteedieelses eas patsiendid ei võta kasvuperioodil oodataval määral kaalus juurde. 4.1.4 F50.1 Atüüpiline anorexia nervosa Seda diagnoosi tuleks kasutada nendel patsientidel, kellel puudub üks või mitu anorexia nervosa (F50.0) olulisemat tunnust, nagu amenorröa, oluline kehakaalu kaotus, kuid
seotud peresuhete ja perekonnasisese vastastikumõju iseloomu ja vormidega. Arusaamad perekonnast, mis on perekond ja kes sinna kuuluvad, sõltub kultuurist ja ajastust. Funktsioneerivas perekonnas on reeglid ja kokkulepped ja neid järgitakse. Reeglid muutuvad koos laste kasvamise ja vajaduste muutumistega. Vajaduste korral arutatakse reeglite üle. Perekond on arenev süsteem peab lahendama igale arengufaasile tüüpilisi ülesandeid. (Laukkanen, Marttunen, Miettinen & Pietikäinen, 2008, 33-35.) Kindlate reeglite püstitamine ning jälgimine on kasvatuse alus. Kui ei ole reegleid, võib lapsest kujuneda välja inimene, kes arvab, et talle on kõik lubatud ning välja kujuneb üleolev, vastutustundetu ning kohusetundetu inimene. Õpilasena on sellised lapsed kindlasti käitumisprobleemidega õpilaste riskigrupis. Pärast lapse sündi võivad tema arengut soodustada või pidurdada väga mitmed keskkonna
näol (Lippincot, W., & Wilkins, 2006). Lapsele tuleks õpetada järjekindlalt kannatlikkust ja reeglite järgimist ainult sel moel saab ta aru, et on halvasti käitunud (Laukkanen, E. jt. 2006). Lapse rahustamisel on abi hingamistehnikate kasutamisest (nt sügavalt sissevälja hingata) (Horowitz, Lynn.J., & Röst, C. 2007). Hästi mõjuvad lapsele järgmised spordialad: ratsutamine, ujumine, mis suurendavad lapse lihastoonust ja
annaabi.ee 
