Luulekogud: 1) ,,Ankruhiivaja" 2) ,,Tule ikka mu rõõmude juurde" 3) ,,Lumevalgus ... lumepimedus" Peamine teema on ahistus, mis on tekkinud sisepingetest. Näiteks ema surm ja eesti rahva pingeseisundist. Kaks peamist motiivi on ema ja lumi. ,,Läbi talve luulet ema mälestuseks" ,,KÕIK ÜKSAINUS SUUR PERE" kõik üksainus suur pere mööda ilma emast ilma emast ilma. ,,TÜHJAD VETTIND PESAKASTID" Langeb, langeb lumekardin rääkijate vahele. Lumemündid laugudele mõlemale kahele. ,,PÄEVAD TULID NEED TALITSED" Talv lõi aastasse talva Kuidas teel ennast talitsed läbi külma ja halva. ,,IKKA LIIVIST MÕTELDES" Meie oleme üks. Järv on metsas ja mets on järves. Meie oleme üks. Järv tõuseb lumeks ja lumi langeb järveks. ,,VIHMAD MIND ON ARMASTANUD JÄRJEST" Vihmad, kes mind armastanud järjest, kaela mulle langend kõrgest kärjest, utnud mind kui rädirohket maaki, taanduvad nüüd silmitsema saaki.
Peaaegu sama vajalik nagu näo ja hammaste pesemine enne magamaminekut, on ka igaõhtune silmamähiste tegemine. Ripsmetuss tuleb ilmtingimata enne magamaheitmist eemaldada, mitte seebi ja veega, vaid silmi ja silmaümbrust säästva kreemi või taimeõliga. Järgneb silmamähis: kasta vatipadjake või mitu korda kokku volditud marlitükk kurnatud taimeleotisesse (kummel, petersell, kortsleht, rukkililleõied) ning aseta viieks minutiks suletud laugudele. Pilguta aeg- ajalt mähise all silmi, et osa vedelikust ka nendeni pääseks. Vett jooksvatele silmadele teevad head mähised koirohust, väsimuse ja põletike korral on abi teelehest. Nägemise parandamiseks võiks juua igal õhtul enne magamaminekut meevett: supilusikatäis mett klaasitäie sooja vee kohta. Sama eesmärki täidab klaasitäis veiste südamerohu teed. Limaskestapõletiku või trauma korral saab leevendust, kui määrida haiget silma astelpajuõliga
valgustavad une pervi. Kuid su saagist veel ei mõika, lõika, lõika tühi tünder nutab servi. Väljas koiduvagu viirgab, kahvatule näole kiirgab vaikne naeratuse vine. Mine, mine. Teised vaagigu su vilju, sa ent sirbi tasahilju pistad räästapilusse. Kandes elu sirvilaudu, lähed kõrge ukse kaudu ära mätaste vilusse. Hämaras on laiad hoovid, voodi varjuks rohtund roovid. Sääl sa magad, sõrmed rinnal. Kaevuvinnal kukk ei kire. Imekerge tuulevire puhub suurest aja nabrast laugudele udu-habrast unustuse kõlka-kahu. Sügav rahu. Mulla-isa liiva tuulab, vihmakella lööke kuulab, endamisi kihistab. Kandlel mure manuline sügis mustatanuline une-viisid vihistab. "Eluhelbed" 1970 Küll ma otsisin eluarvu, küll ma jagasin jagamatut kuni taipasin tasahilju, et sa leiad saatuse summa, kui korrutad välgujoaga oma elu surmkümmend suudlust, hullsada ilusat hetke ja tummtuhat valutuiget. LISA 2 Betti Alver lapsena Alverite perekond (1920)
Teine tüüpiline joon naise kehahoiakus on , et oma kitsaste õlgade tõttu hoiavad nad oma käsivarsi kehale ligemal kui mehed (Jaskolka, 2004: 27). Et suurendada oma veetlust, kulutavad naised igal aastal tohutult raha meigi ja kosmeetikumide peale. Läbi kogu ajaloo on naised püüdnud oma näojooni suurendada. Muistsed egiptlased olid tuntud oma antimoni pulbri poolest, mida nad määrisid laugudele, et silmade ilu rõhutada (op. cit: 29). 1.4.2 Mehe kehakeel Mehed on üldiselt naistest pikemad. Neil on kitsamad puusad, laiem rindkere, rohkem lihasmassi ja vähem keharasva. Meeste kehad on arenenud kiireks liikumiseks ja jõu kasutamiseks. Meestel on tavaliselt pikem samm kui naistel ning nendelai rind ja lihaselised õlad tingivad selle, et nende käsivarred hoiduvad kerest eemale (Jaskolka, 2004: 30). 2. Kehakeelest üksikasjalikumalt
«Mereröövlid muidugi.» Huck silmitses meeleheitlikult oma riideid. «Arvan, et mina küll ei ole mereröövli moodi riides,» ütles ta kahetseva paatosega hääles, «aga mul pole teisi.» Kuid teised poisid lohutasid teda, et küllap toredad riided tulevad peagi, kui nad oma seiklusi alustavad. Nad tegid talle selgeks, et tema viletsad närud on esialgu head küllalt, ehkki rikkad mereröövlid alustavad tavaliselt korraliku riietusega. 91 Vähehaaval vaibus jutt ja väikeste kodutute laugudele hakkas hiilima uni. Piip pudenes maha Punakäe sõrmede vahelt ja ta va ju s puhta südametunnistusega ning väsinud inimese unne. Merede Hirm ja Lõuna-Aafrika põhjaranniku ning Karaiibi mere Must Tasuja ei jä ä nu d nii ruttu magama. Nad lugesid oma õhtupalve pikali olles ja omaette, sest polnud ju ühtegi mõjuvõimsat isikut, kes oleks sundinud neid põlvitama ja valjusti palvetama. Tegelikult ei kavatsenud nad üldse palvetada, kuid nad kartsid korraga niikaugele minna, sest sellega
annaabi.ee 
