Kusjuures lint ei olnud roheline, vaid valge riideriba peale oli kirjutatud ,,Roheline lint". Hästi oli mängitud ka kirja ette lugemine, mida päriselt luges Acaste aga vaatajatele jäi mulje, et seda tegi markii Clitandre, kes oma näoilmetega tegi selle ettelugemise väga huvitavaks. Clitandret kehastas Margo Teder. Alceste sõbra Philinte, keda mängis Meelis Põdersoo, tunnuseks olid pähklid, mida ta pidevalt näris. Ta sai lõpuks kokku Celimene nõo Eliantega, kes oli Katariina Laugi üks tegelaskujudest. Lauk kehastas ka Celimene sõbratari, ta polnud tegelikult kõige sõbralikum. Na ütlesid Celimenega üksteisele ka enda arvamusi välja, kuid ütleja rolli asetati linnarahvas, et ei kaoks nedevahelised sõprussuhted. Üldiselt jäi etendusest positiivne mulje, just sellise lihtsa lavakujunduse ja näitlejate suurepärase töö pärast. Kõige muljetavaldavam oli kindlasti Katariina Lauk oma väga erinevate tegelaskujudega
Ise ta eriti ei teadnudki, kas ja keda tema armastab. Etendus keerleski selle ümber, kes kellega kokku jääb ja kellele kuidas kätte maksab. Osatäitjad olid väga head, mida muud ka professionaalsetelt näitlejatelt oodata. Näoilmed ja kehakeel olid sellise minimalistliku kujunduse juures väga olulised, ette ritta, kus istusin mina, jõudsid need ilusti, kuidas oli taga pool, ma ei tea, kuid kardan, et osa võis jääda selgusetuks. Väga hea oli ka Katariina Laugi kleidi lahendus, mis võimaldas tal neid viite erinevat osa täita nii, et tegelastel siiski erinev välimus oleks, ka tema näoilmed omapärastasid tegelasi. Ago Sootsi mängitud tegelaste vahel oli raskem vahet teha, Oronte põlved olid kõverdatud iseloom kummaline, Acaste oli sirge ja üpris tavalise olekuga. Esmapilgul ma neil kahel vahet ei teinud. Siiski kokkuvõttes olid näitlejad oma osadega väga hästi hakkama saanud ja sobitunud.
puhul on tegemist endiste mere lahtedega, s.t rannajärvedega. Kaarmise - Jõempa karstialal paikneb madal, alla 1 m sügavune Kaarmise järv (11,5 ha). Tehisjärvedest on suurim 4,6 ha pindalaga Tõrise järv (endine liivakarjäär). Jõed ja peakraavid Vallas paiknevad jõed ja peakraavid on mandril paiknevatega võrreldes lühikesed ning veevaesed. Veerikkaim ja suurima jõgikonnaga (306 km²) vooluveekogu on Nasva jõgi. Nasvale järgnevad jõgikonna suuruselt Põduste jõgi (206 km2), Laugi peakraav (54,4 km2), Kaarma jõgi (46,4 km2), Irase peakraav (26,5 km2), Pähkla peakraav (22,2 km2) ja alla 10 km2 valgalaga Kudjape peakraav. Neist laevatatavad on ainult Nasva jõgi (3 km). Pikim jõgi on Põduste (30 km). Järgnevad Laugi pkr (17 km), Irase pkr (14 km) ja Kaarma jõgi (13 km). Ülejäänud vooluveekogud on alla 10 km (kaart 5. Hüdrograafia). Allikad Kaarma vallas on kaks looduslikku põhjavee väljavoolukohta maapinnal: Meedla ja Pähkla
võib korraga surra suur hulk metsa. Kobrastele pannakse ka süüks seda, et jõeforellid ei pääse suurematest tammedest üles oma tavapärastele koelmutele (Kuresoo, 2005). Kobras võib muuta oma tegevusega jõeelustiku vähkide jaoks elamiskõlbmatuks, mis võib mõne aastaga hakata konkreetses veekogus vähi arvukust mõjutama. Kobras võib kahjustada kokku umbes kümmet protsenti Saaremaa vähi asurkonnast. Seni on Eesti suurim näriline end siin sisse seadnud Kuke ojas ja Laugi peakraavis. Kuigi Saaremaal on kobraste arv Mandri-Eestiga võrreldes pea olematu (umbes 30 isendit), võib nende arvukus väga kiiresti suureneda. Inimese poolt maaparanduse käigus rajatud kraavide rohkus Saaremaal võimaldab kobrastel siin elada 45 korda suuremal territooriumil, kui see oleks võimalik looduslikult. Seetõttu peab ta vajalikuks likvideerida kobras kõigist Saaremaa veekogudest, jättes tulevikus paar pesakonda maakonna loodushuviliste tarvis mõnesse suhteliselt
annaabi.ee 
