Uurimuses osalevad enam kui 1500 autot ja veokit. Vaata lähemalt EuroFOT kodulehelt TERMINID SUPERJUHITAV NELIVEDU See uskumatu süsteem on mõeldud juhi kavatsuste äratundmiseks. Süsteem on kasulik kõikidele juhtidele igasugustes teeoludes olgu teekate kuiv, märg, jäine vms. Libedal teekattel suunab superjuhitav nelivedu jõumomendi rattale, mille pidamine on parim. Veojõu optimeerimiseks võib sirgetel lõikudel või laugetes kurvides kuni 70% mootori antud jõumomendist jagada esi- või tagasillale. Järskudes kurvides suunatakse kogu jõumoment välimisele rattale. Seejuures kiirendatakse välist ratast mehhaaniliselt, lisades kurvi läbimisel jõudu. Kõik kokku tähendab suuremat stabiilsust kurvide läbimisel, täpsust ja neutraalset juhtimisdünaamikat SÕIDUKI STABIILSUSABI Sõiduki stabiilsusabi on välja töötatud selleks, et mitmete andurite abil avastada nii ala- kui ülejuhitavus
Tavalisemateks eluvormideks on puhmad, levinud ka samblikud ja samblad. Tüüpiliseks on eriti kserofüütsed kõrrelised (liivtarn, haguheinad, jäneskastik, liiv-vareskaer). 1.4.1. kuiva nõmmerohumaa kkt.- rannikuluidetel, mere- või järvetasandikel. Põhjavesi sügaval, sademetevaesel perioodil kuivavad mulla ülemised horisondid läbi. Rohustu on hõre ja tallamisõrn. 1.4.2. niiske nõmmerohumaa kkt.- laugetes nõgudes, rabade äärealadel. Põhjavee tase suhteliselt kõrge (võib tekkida rabastumine). 1.5. Palurohumaade tüübirühm- kujunenud palumetsadest, harvem laanemetsadest. Levinud kõrgema asendiga tasandikel, lamedatel kühmudel. Kooslused on võrdlemisi liigivaesed. 1.5.1. kuiva palurohumaa kkt.- tekkinud pohlapaludest, keskmise viljakusega, mulla ülakiht on perioodiliselt kuiv. Lagedad või üksikute puudega.
Paremates kasvukohtades valitsevad puudest sanglepp või kased, vähemsoostunud paikades on põhiline puuliik kuusk, mõnikord haab või saar. Leostunud või küllastunud gleimuldadel on alustaimestik lopsakas ja koosneb suurtest sõnajalgadest (naistesõnajalg, laiuv sõnajalg, ohtene- ja suga-sõnajalg) ning kõrgetest rohunditest (seaohakas, soo- koeratubakas, angervaks). Rabastuvad metsad kasvavad laugetes nõgudes, madalatel tasandikel ja soode ümbruses. Sealseid muldi iseloomustab suhteliselt tüse toorhuumuseline kõduhorisont. Paljudes kohtades on mullatekkeprotsessis kujunenud vettpidav nõrgkivikiht. Peapuuliik on mänd, mõnel pool sookask või kuusk. Põõsarinne puudub või on hõre, hästi on arenenud samblarinne, karakterliigid on selles harilik karusammal ja keratarn. Soometsade klass Toomingas on üldlevinud põõsarinde taim
dada. Sellisel tahtlikul kukkumisel võivad olla paremad ' Esiratta vibamise vältimiseks kuremai sõidul on soovitav tagajärjed, kui abitul paiskumisel vastu mõnd puud või rooli tõukeleevendi tugevamalt kinni keerata, kuid mitte kivi. nii palju, et rooli keeramine väga raskeks läheb. Külghaagisega masina sõidutehnika ei ole keerukas, Laugetes kurvides sõitmine külghaagisega ei nõua min- kuid erineb täielikult sooloratta omast. Eriti nõuab see sis- git erilist tehnikat. Väike pöörderaadius aga teeb erinevu- seelamist juhilt, kes on-kaua sõitnud soolomasinaga, kuna sed paremate ja vasakute kurvide läbimisviisis selgelt sõidusuunda pole siin võimalik korrigeerida ei sõiduki ega märgatavaks. Algajale tekitab enamasti hirmu parema keha kallutamisega
annaabi.ee 
