Eestis oli neid vähe. Peamiselt olid need Liivimaal. Muutused elumajades Hakati ehitama majadele korstnaid. Tihtipeale tehti reheahju juurde eraldi pliit. Natuke edasi, siis hakati ehitama kambritega kokku eraldi kööke. Kambrid, kui tulid korsnad, tulid juurde ka küttekolded kambrid olid varasemalt vaid suveperioodiks. Saekaatrid levisid hakati taluehituses kasutama ka rohkem laudmaterjali. Hoolimata sellest, et laudvoodrit peale pandi, enamasti seda ei viimistletud (kui kasutati, siis ookervärvi). Hoonete värvimine EV perioodist. Lõuna-Eesti talude ilmet muutis oluliselt see, et levima hakkas pilpakatus, hiljem laastukatus (pilbas kistakse käsitsi, laastukatus masinatega). Põhja-Eestis oli roog olemas ei olnud tarvidust kalleid naelu osta ja hakata laastukatust valmistama. 8
Puitsõrestiksein on väikeelamute kõige lihtsamini ehitatav kandesein. Sõrestik koosneb vertikaalsetest postidest ja horisontaalsetest aluspuudest ning vöölaudadest. Ruumiline jäikus antakse kas diagonaalsete kaldtugedega sõrestikpostide vahel või jäikade ehitusplaatidega (puitlaastplaat, OSB-plaat, kipsplaat vmt ). Sõrestikseina välisviimistluseks võib olla: laudvooder - nii rõht- kui ka vertikaalne laudvooder, tellisvooder, PVC paneelid. Sisevoodriks kasutatakse laudvoodrit, aga samuti kipskartongplaate, puitlaastplaate, vineeri jmt. Soojustuseks kasutatakse enim mineraalvillaplaate, aga ka puistesoojustusmaterjale. Soojustuskihi paksus peaks olema vähemalt 20 cm, et tagada nõuetekohast välispiirde soojapidavust. Puitkilp- ja puitpaneelseinad Puitkilpe ja puitpaneele toodetakse peamiselt eramute ehitamiseks. Puitpaneelid kujutavad endast puitkarkassiga mineraalvillast täitega ning kipskartongplaatidest kattega välis- ja siseseinapaneele.
5 puitkiudplaat 13 mm 6 rõhtlatid 50 x 50 mm, samm 600 mm vahel mineraalvill 7 kipsplaadid 2 x 13 m 40 Kihid: Kihid: Kihid: 41 Sõrestikseina välisviimistluseks võib olla: laudvooder (nii rõht- kui ka vertikaalne laudvooder), tellisvooder, PVC paneelid. Sisevoodriks kasutatakse laudvoodrit, aga samuti kipskartongplaate, puitlaastplaate, vineeri jms. Soojustuseks kasutatakse enim mineraalvillasid. Võib kasutada ka vahtplaste ja puistesoojustusmaterjale. Soojustuskihi paksus peaks olema vähemalt 15 cm, et tagada nõuetekohast välispiirde soojapidavust. 27. Puitpalkseinad, palkide sidumine, kasutatavad seotised, avade moodustamine. Puitseinad võivad olla palkseinad või sõrestikseinad. Palkseinad, sõltuvalt palkide asetusest seinas, jagunevad:
Reheahju kõrvale või ette tehti eraldi koht, millel sai toitu valmistada. Hiljem hakati seda ka seinaga eraldama, ning sellest kasvas välja eraldi köök. 19. saj lõpul hakati ehitama uusi eraldiseisvaid talumajasid (talupojad nimetasid neid häärberiteks). Ruumid olid suuremad ja moodsamad. Võeti kasutusele uued ehitamis- ja viimistlusvormid. Lautasid hakati laialdasemalt kasutama. Ehitati laudpõrandaid ja laudseinu (ennekõike kambritesse). Laudvoodrit hakati 19. saj lõpul 20. saj alguses ka värvima. Katusematerjalina võeti kasutusele pilpad ja sindlid. Hakati ehitama ka kivist keldreid ja välikäimlaid, mida enne polnud. Käimlad ei levinud väga kiiresti, esialgu vaid regionaalselt. Interjöör oli enne lihtne ja arhailine. Seina külge kinnitatud pingid. Magati villase teki all lavatsi peal, talvel ahju peal karusnaha all. Toidukapp ja kirst kõige väärtuslikumate asjade hoidmiseks. Enamasti oli olemas ka häll väikelaste jaoks
annaabi.ee 
