lehmade individuaalsetest andmetest nagu nt kuu, aasta ja laktatsioonitoodangust. 2. Veiste märgistamine ja selle viisid Kollane kõrvamärk ehk nn euromärk: varustatud inventarinumbriga, mis pannakse veise mõlemasse kõrva. Elektroonilised kõrvamärgid: sisaldab teavet vähemalt kõrvamärgil nähtava teabe kohta, mis kinnitatakse veise vasakusse kõrva. Kõrvade sälkimine: kasutatakse spetsiaalset sälkimisvõtit. Värvimine: number värvimitalse veise laudjale või mõnele teisele hästi silmapaistvale kehaosale. Selleks kasutatakse musta karusnahavärvi, mis püsib umbes 3...4 kuud. Lisaks eelpool nimetatutele on kasutatud ka moodust, kus number külmutatakse vedelas lämmastikus jahutatud numbrirauaga mõnekuise vasika laudjale, inventarinumbritega markeeritud kaelarihmu ning tätoveerimist. Aastaid tagasi kasutati inventarinumbri põletamist sarvedele numbriraudadega. 3. Milleks on vaja veiseid märgistada?
spetsiaalset sälkimisvõtit. Sageli väidetakse, et suurtes karjades suurte numbrite sälkimisel vigastatakse liigselt veiste kõrvu ja kui loomad neid ka ise vigastavad, siis kaotavad numbrid loetavuse. Loomade kaugemalt äratundmiseks (karjamaal, lõastamata pidamisel laudas, lüpsiplatsil lüpsmisel jne.) kasutatakse veiste kõrva pandud numbrite dubleerimist kaugemalt loetava numbriga. Seni on meil kõige rohkem levinud numbri värvimine veise laudjale või mõnele teisele hästi silmapaistvale kehaosale. Praktikas kasutatakse selleks otstarbeks peamiselt musta karusnahavärvi. Värvitud number püsib 3...4 kuud ja vajab siis uuendamist. On kasutatud ka moodust, kus number külmutatakse vedelas lämmastikus jahutatud numbrirauaga mõnekuise vasika laudjale. Numbrirauaga külmutatud nahale kasvavad mõne nädala pärast valged karvad. Sellised valged numbrid püsivad aastaid.
spetsiaalset sälkimisvõtit. Sageli väidetakse, et suurtes karjades suurte numbrite sälkimisel vigastatakse liigselt veiste kõrvu ja kui loomad neid ka ise vigastavad, siis kaotavad numbrid loetavuse. · Loomade kaugemalt äratundmiseks (karjamaal, lõastamata pidamisel laudas, lüpsiplatsil lüpsmisel jne.) kasutatakse veiste kõrva pandud numbrite dubleerimist kaugemalt loetava numbriga. · Seni on meil kõige rohkem levinud numbri värvimine veise laudjale või mõnele teisele hästi silmapaistvale kehaosale. · Praktikas kasutatakse selleks otstarbeks peamiselt musta karusnahavärvi. · Värvitud number püsib 3...4 kuud ja vajab siis uuendamist. · On kasutatud ka moodust, kus number külmutatakse vedelas lämmastikus jahutatud numbrirauaga mõnekuise vasika laudjale. Numbrirauaga külmutatud nahale kasvavad mõne nädala pärast valged karvad. Sellised valged numbrid püsivad aastaid.
kannustas teda oma kandadega ja andis kogu oma jõu ning keharaskusega ta metsikule lennule hoogu juurde. Torn vappus, tema aga karjus ja kiristas hambaid, ta punased juuksed tõusid püsti, ta rind lõõtsus nagu sepalõõts, ta silm pildus leeke, kellakoletis aina hirnus ja hingeldas tema all. See polnud enam Jumalaema kiriku suur kell ega Quasimodo, vaid oli unenägu, tuulepööris, torm; ratsa kihutav heli; lendavale laudjale klammerdunud tont; kummaline kentaur, pooleldi inimene, pooleldi kell; mingi kole Astolfo elavast pronksist jubeda hipogreifi seljas. * See imelik olend pani oma juuresolekuga kogu katedraali kuidagi elama. Näis, nagu hoovaks temast mingit salapärast jõudu, vähemalt rahvas arvas seda oma suures ebausus, ja nagu elustaks see hoovus kõiki katedraali kive ja laseks vana templi sügaval sisemusel väriseda.