11.07.17 Raamatupidamine 24.07.17 Are ja Jaaguga käisime vaatamas rohumaid, et milline kõige esimesena niita. Peale seda läksin kaasa rohumaa vaalutamisele ning sain ise ka vaalutada. 25.07.17 Vaalutamas ning heinapressi demonstratsioonil. 27.07.17 Väetamas, sain ise ka väetada. Olin juures siloproovide võtmisel asu farmi juures asuvatest siloaukudest, scandagra käis võtmas. Hiljem läksin lauta, tutvusin laudaga. 28.07.17 Piimakarja farmis, tegelesime nii lehmade kinni jätmise, tiinuse vaatlemise kui ka sõrgade värkimisega. Käisin abis noorkarjalaudas vaktsiinide andmisel – hoidsime lehmi ühes kohas ja veterinaararst tegi süstid, tegin spreiga märke lehmale, et on vaktsiini saanud. Kõrvadesse märkide panemist nägin kõrvalt ning lehmade kaalumist lindiga. 01.08
Uudsena aga toodi taluarhitektuuri peamise ehitusmaterjali palgi asemele tulekindel tsementkivist plokk, 1930. aastail ka tellis. Suurt rõhku hakatigi panema taluperemeeste maitse kujundamisel välisseinte vooderdamisele ja värvimisele. Enim propageeriti välisvärvidest rootsipunast. Rehemaja sajandite jooksul kujunenud funktsioon teisenes seoses rehepeksumasinate laia levikuga. Uued rajatud hooned jäid aga väliskujult suures osas endiseks. Rehetuba asendus karjaköögiga ja rehealune laudaga. Traditsioonilise kelpkatuse asemele tuli viilkatus. 1920. aastatel tuli moodi naistel poisipea ja põlvini ulatuv lühike kleit. Kõik naiselikud kumerused kadusid moest, korsett lükati kõrvale, kleit kukkus sirgelt kitsale puusale. Eelistati mugavust. Lühikese poisipea või lainelise soenguga naine kandis väikest, pea ümber liibuvat äärega või ääreta cloche kübarat, mis hoidis oma lummuses naisi peaaegu 1920. aastate lõpuni. Moodne naine käis
näitajate osas teha ei saa. Võrreldes lihaveiste karju, mis koosnesid aberdiini, herefordi ja limusiini veistest, vaba ja hoonega pidamisel mahe- ja tavatingimustes ilmnesid alljärgnevalt toodud tendentsid. Mahetingimustes pidamisel on põhikari samavanune ning tavakarjast vanem. Tavatingimustes on aga hoonega pidamisel veised vanemad kui vabapidamisel. 6 Herefordi põhikari keskmiselt aberdiini ja limusiini karjadest vanem ja seda just mahe vabapidamise ning tava laudaga pidamise tingimustes. Veiste esmapoegimise vanuste keskmiste võrdluses nähtub, et kõige nooremalt esmapoegitakse mahe vabapidamise tingimustes (26 kuud), tava vabapidamisel vaid kuu aega hiljem. Hoonega pidamise korral esmapoegitakse samavanuselt nii mahe- kui tavatingimustes (31 kuud). Teiste tõugudega võrreldes poegivad limusiini veised kõige nooremalt (23 kuud) mahe vabapidamise tingimustes. Poegimisraskusi esines vähem veiste vabapidamisel nii mahe- kui tavatootmises ning
tarvis mitu head laupäeva saunas käia! Hoiad leili kokku!“ (lk. 5) Kas rumal pea on nuhtluseks? Aida- Oskar tegi endale väga suure krati. „Mall, mina arvan küll, et teeme veel ühe krati! Ja teeme suure, mis ikka jaksaks vedada! Need väikesed ainult tilgutavad, korjavad kraami kottidesse nagu marjulised, aga suur kratt tõstaks terve aida kukile ja kannaks siia!“ (lk. 111). Aida-Oskar saatis oma krati naabermõisast lambaid tooma koos laudaga, kuid kratt jäi aiaauku kinni. „Ning kole suur kratt hakkas müts-müts väravast välja minema, kuid jäi otsekohe teivaste vahele kinni ja ähkis abitult, pingutades asjatult oma pirakat keret.“ (lk. 116) „Kratt seisis terve öö väravas nagu tohutu mägi ja katsus end pidevalt lahti kangutada. Küll punnitas vaene mürakas ja loksutas end edasi-tagasi, aga ta oli väravas kinni nagu nael ja ei saanud lahti. Pikkamisi hakkas
2 Ülevaade uuritud elamutest Uuringuobjektideks olid maapiirkondades asuvad enne Teist maailmasõda ehitatud palk- taluelamud. Uurimisobjektid valiti MTÜ Vanaajamaja, Eesti Vabaõhumuuseumi, MTÜ Piiriveere Liider ja Tallinna Tehnikaülikooli poolt pakutud kandidaatide seast. Elamud valiti lähtuvalt nende kasutusotstarbest, kütteviisist ja asukohast. Peamised elamutüübid olid: lahuselamu (13 tk.); rehielamu (kambrid + rehetuba + rehealune) ja koosehitis (elamu koos kuuriga, laudaga vms. ühe katuse all) (11 tk.); Setu talu elamu (5 tk.). Lahuselamu Koosehitis Rehielamu Setu talu elamu (vaade teelt) Joonis 1.1 Uuringus esinenud peamised elamutüübid. Rehielamuna on uuringus käsitletud elamut, kus ühe katuse all on rehetuba, sellest ühele poole jääb rehealune ja teisele poole jäävad eluruumid (Joonis 1.2 vasakul). Pooltel rehielamutel oli